„Põhjus, miks oleme pakendivaldkonna debatti sekkunud, seisneb pakendijäätmete tootjavastutussüsteemi seadusandliku regulatsiooni keskse mõtte mitmeti tõlgendatavuses, mis on omakorda põhjustanud seaduse tegeliku eesmärgi ja aluste kahjustamise,“ selgitas EML juhatuse liige Lasse Lehis.
Eesti Maksumaksjate Liidu pressiteate kohaselt võimaldavad tänane pakendiseadus ja pakendiaktsiisi seadus pakendiettevõtjal täita tema poolt turule toodud pakendijäätmete taaskasutuskohustus täielikult ise või anda vastav kohustus üle akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile.
„Praktikas on aga tekkinud olukord, kus pakendiettevõtja kasutab mõlemat võimalust üheaegselt –omades taaskasutusorganisatsiooniga lepingut, delegeerib pakendiettevõtja oma kohustused ja vastutuse organisatsioonile ja samaaegselt kogub pakendid osaliselt ise kokku omatootmisest või laost. Selline isekogumine on küll tervitatav, aga halb on see, et kui pakendiettevõtja kasutab neid isekogutud koguseid talle pakendiseadusega pandud kohustuste täitmiseks, tekib tal maksurisk, sest see valdkond on pakendiseaduses täpselt reguleerimata.
Samuti saavad turuosalised erinevalt aru isekogumise regulatsioonist, mis on toonud esile ka isekogumise süsteemi kuritarvitamist. Lehise sõnul on sellise tegevuspraktika kõige taunitavamaks tagajärjeks Eestis kehtiva tootjavastutuspõhimõtetele rajaneva süsteemi kahjustamine – ehk isekogumise mittereguleerimine viib selleni, et pakendiettevõtjad elavad pidevas maksuhirmus ja õigusselguse puudumine moonutab konkurentsi. Tagajärjeks on omakorda tarbijate ja ühtlasi ka maksumaksjate huvide kahjustamine.
„Oleme teinud aga ettepaneku täiendada pakendiseadust nii, et kohustused taaskasutusorganisatsioonile üle andnud pakendiettevõtjal on lubatud pakendijäätmete taaskasutuse sihtarvude täitmisel taaskasutusorganisatsiooni poolt taaskasutatud pakendijäätmete kõrval arvesse võtta ainult neid taaskasutatud pakendijäätmeid, mis on selle pakendiettevõtja poolt iseseisvalt kogutud tema valduses olevas tegevuskohas,“ selgitas Lasse Lehis.
