Maksunõustaja või skeemi kasutav ettevõte peab koguma ja esitama infot eelkõige maksuskeemide kohta, millel võib olla oluline mõju maksustamisele, finantskontode alasele teabevahetusele või tegelike kasusaajate tuvastamisele.
Esitada tuleb skeemid, mis loovad maksueeliseid
Näiteks tuleb edaspidi esitada infot selliste piiriüleste maksuskeemide puhul, kus skeemi rakendamisega võib kaasneda peamise hüvena maksueelis. Sellisteks skeemideks on kahjumit tootva ettevõtja ärakasutamine tulude või maksukohustuse vähendamiseks, kahjumite ülekandmine teise riiki ning tulu ümberkujundamine varaks, mida maksustatakse madalama määraga või mis on maksuvaba.
Kaubanduskoja hinnangul ei ole eelnõus piisavalt selgelt välja toodud, millistel juhtudel tuleb maksuhaldurit teavitada piiriülesest skeemist. Eelnõud lugedes võib tekkida arusaam, et teavitada tuleb sisuliselt igast skeemist, mida kasutab Eesti residendist juriidiline isik, kelle äritegevus leiab aset ka teises riigis ning kes saab sealjuures peamise hüvena maksueelise.See tähendab, et eelnõu ei erista enam seaduslikku maksuplaneerimist agressiivsest maksuplaneerimisest.
Uus nõue lisatakse maksualase teabevahetuse seadusesse seoses halduskoostöö direktiivi muudatuste ülevõtmisega Eesti õigusesse. Muudatuste laiem eesmärk on tuvastada võimalikud agressiivse maksuplaneerimise skeemid ning skeemid, millega on võimalik vältida finantskontode alast teabevahetust või peita vara tegelikku kasusaajat.
Riik soovib muudatusi rakendada skeemidele, mis on välja töötatud või rakendatakse alates 2020. aasta 1. juulist. Kui skeemi rakendamisega alustati ajavahemikul 2018. aasta 25. juunist kuni 2020. aasta 30. juunini, siis on maksunõustajal või skeemi kasutaval ettevõttel kohustus koguda sellist teavet juba täna ning hiljemalt 2020. aasta 31. augustiks tuleb see teave esitada maksu- ja tolliametile.