Rahandusministeerium prognoosib oma täna avalikustatud majandusprognoosis 101,2 miljoni euro võrra suuremat maksulaekumist, kui tänavuses riigieelarves ette on nähtud, enim tõsteti käibemaksu ja dividendide tulumaksu laekumise prognoosi, kuid langetati kütuseaktsiisi laekumise prognoosi.
Kokku ootab ministeerium prognoosi järgi tänavu maksuliste ja edasiantavate tulude laekumist tänavu summas 6,156 miljardit eurot. Tuleval aastal ulatub maksuliste tulude maht prognoosi järgi 6,514 miljardi euroni. Aastatel 2015–2017 peaks maksutulude laekumine kasvama keskmiselt 5,8 protsenti aastas, jõudes 2017. aastaks 7,717 miljardi euroni, seisab prognoosis.
Juriidilise isiku tulumaksu tänavust prognoositavat laekumist suurendas ministeerium võrreldes eelarves oodatuga 41 miljoni euro võrra 275 miljoni euroni. Peamiseks laekumist mõjutavaks komponendiks on dividendide tulumaks, mis moodustab üle kolme neljandiku kogulaekumisest. Laekumise prognoosi on suurendatud tulenevalt oodatust suurematest erasektori kasumieraldistest 2012. aastal ja riigiettevõtete kasumieraldiste osalisest edasilükkamisest tänavu aastasse.
Samuti on dividendide tulumaksu uues prognoosis arvesse võetud tänavu veebruaris laekunud tõenäoliselt ühekordne kasumieraldis. Ülejäänud komponentide osas on prognoosimisel arvesse võetud viimaseid arenguid ning nende kasv on üldjuhul seotud nominaalse SKP muutusega.
Käibemaksu tänavuse laekumise prognoosi suurendas ministeerium võrreldes eelarvega 55,6 miljoni euro võrra 1,605 miljardi euroni. Prognoosi suurendamise põhjusteks on makromajandusprognoosi positiivne korrektsioon, käibemaksutagastuste osaline nihkumine käesoleva aasta esimestest kuudest eelmise aasta viimasesse kuusse ning oodatust soodsamatest makromajanduse arengutest tulenenud ülelaekumine möödunud aastal.
Seevastu kütuseaktsiisi laekumise prognoosi ministeerium vähendas 14 miljoni euro võrra 403 miljonile eurole. Kõigi aktsiiside laekumise prognoos kokku vähenes eelarvega võrreldes 6,7 miljoni euro võrra 814,5 miljonile eurole.
Kütuseaktsiisi laekumise prognoosi vähendamise tingis peamiselt bensiinikoguste jätkuv ja süvenev langus. Suvel oodatud bensiini tarbimise languse asendumist stabiilse kasvuga 2012. aasta lõpp ei toonud. Võttes arvesse nii Eesti suuremate kütusemüüjate prognoose kui ka maksu- ja tolliameti tegelikke kütuste deklareeritud koguseid, väheneb rahandusministeeriumi hinnangul bensiini tarbimine tänavu 1,5 protsenti võrreldes eelmise aastaga.
Erinevalt bensiini kogustest on diislikütuse tarbimises oodata stabiilset kasvu, mida peamiselt veab veonduse ja laonduse sektor.
