Kogusummast moodustab 4,7 miljardit juriidilise isiku maksuvõlg. Võrreldes aasta algusega on maksuvõlg kasvanud ligi 1 miljardi krooni ehk 24% võrra.
Maksu- ja Tolliameti peadirektori Enriko Aava sõnul võis maksuvõla kasvu ette ennustada. „Tegemist on murettekitavate numbritega. Paneme selles valguses inimestele südamele, et makseraskuste korral pöördutaks võimalikult kiiresti maksuhalduri poole. Mida suuremaks kuhjuvad võlad, seda keerulisemasse olukorda ennast pannakse,” räägib Aav.
Kõige enam on makseraskusi jae- ja hulgikaubandusega tegelevatel äriühingutel, nende maksuvõlg on 1,5 miljardit krooni. Järgnevad kinnisvara, ehituse ja töötleva tööstusega tegelevad äriühingud.
Kinnisvara arendamise, rentimise ja äritegevusega seotud 4902 äriühingul on maksuvõlad kogusummas 845 miljonit krooni, 2745 ehitusega tegeleval äriühingul on maksuvõlad kogusummas 680 miljonit krooni ning 2254 töötleva tööstuse äriühingul on kokku 728 miljoni kroonine maksuvõlg.
Maksuhaldur on raskustes olevatele ettevõtjatele võlgade ajatamise võimaldamisega vastu tulnud ning juriidilisest isikust maksukohustuslastest on ligi 700 isikul maksuvõlg ajatatud. Maksuvõlg on kokku ajatatud 1713 isikul, kogusummas 319 861 603 krooni.
„Kuid siinjuures tuleb silmas pidada seda, et maksuvõla ajatamine on erandkorras antav soodustus ajutistes raskustes olevale maksumaksjale. Kui maksumaksja ei suuda ka ajatamisgraafiku andmise järgseid kohustusi täita, tekitab see kahtlust maksumaksja ärimudeli elujõulisuses. Sellises olukorras võib tegemist olla püsivate makseraskustega ning maksuvõla täiendav ajatamine ei saa kõne alla tulla,” lisas Aav.
Annely Erm
MTA meediasuhete peaspetsialist
