Statistika põhjal oli kõigi aktiivselt tegutsevate Eesti ettevõtete maksehäirete summa tänavu esimesel poolaastal kokku 118 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes eelmise perioodiga 10%. Maksuvõlgade summa kasvas aga vaatamata riigivõlglastest ettevõtete arvu vähenemisele ligi neli protsenti, jõudes 101 miljoni euro tasemele.
Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger ütles teisipäevasel pressikonverentsil ajakirjanikele, et maksekäitumise statistika näitab majanduskriisist taastumise märke – kõrge krediidiriskiga ettevõtete osakaal jõudis tänavu esimesel poolaastal majanduslanguse eelsele tasemele, moodustades aktiivsetest Eesti ettevõtetest 15%.
Jägeri sõnul hakkas kõrge krediidiriskiga firmade osakaal kasvama 2008. aasta sügisel, enne seda oli antud ka väga lihtsalt krediiti. 2008. aasta septembris oli kõrge krediidiriskiga ettevõtete osakaal 18%, 2009. aasta jaanuaris oli see juba 25,3%. Maksimumi saavutas kõrge krediidiriskiga ettevõtete hulk 2010. aasta jaanuaris, mil selliste firmade osakaal ulatus 30,7%-ni, hakates siis alanema, jõudes 2011. aasta augustiks 15,2% tasemele.
Suurema krediidiriskiga tegevusaladeks jäid tänavu esimesel poolaastal majutus ja toitlustus ning ehitussektor, kus riskantseid ettevõtteid on vastavalt 28% ja 21%. Samas on nende sektorite riskantsus võrreldes aastataguse seisuga oluliselt vähenenud.
Jäger tõi välja, et maksuvõlgadega ettevõtete hulk oli esimesel poolaastal suur ka põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal, kuid selles valdkonnas on see sesoonne omapära.
Maakonniti vähenes maksehäiretega ettevõtete arv tänavu esimesel poolaastal võrreldes mullu sama perioodiga enim Võrumaal, Järvamaal ja Lääne-Virumaal, vastavalt 24,7, 24 ja 22,4 protsenti. Maksuvõlgadega ettevõtete arv langes aastaga enim Saaremaal, Hiiumaal ja Lääne-Virumaal, vastavalt 29,1, 27,5 ja 25,3 protsenti.
Jägeri sõnul on olukord paranenud eelkõige maakondades, kus on vähem ettevõtteid.
BNS
