Volinik lisas, et on oluline teha vahet suuremal maksupoliitikate koordineerimisel ning maksusüsteemide harmoniseerimisel. "Meil on vaja senisest paremat maksupoliitika koordineerimist, aga samas me peame austama riikide suveräänsust selles valdkonnas," selgitas ta.
"Vajalik on läheneda koordineeritumalt. See ei tähenda, et Brüssel hakkaks riikidele nende maksusüsteemi ettekirjutama," kinnitas volinik.
Olulisemate probleemidena tõi Šemete välja vajaduse majanduslikult efektiivsema maksusüsteemi järele ning kõrged tööjõumaksud. "Selleks, et vähendada töötust peaksime koordineeritud tegevusega leidma võimalused tööjõumaksude vähendamiseks ning pöörama rohkem rõhku kasvu soodustavatele maksudele nagu tarbimis-, keskkonna- ja kinnisvara maksud."
Šemeta selgitas, et kui komisjon tegi oma majanduskasvu analüüsis liikmesriikidele eelarvepoliitilisi soovitusi, siis maksualased soovitused on osa sellest. Kas soovituste täitmata jätmise korral ootavad liikmesriike ka sanktstsioonid, volinik ei täpsustanud ning rõhutas veelkord, et riikide suveräänsusesse komisjon sekkuda ei kavatse.
Millised on konkreetsed Eestile tehtavad soovitused on Šemeta sõnul hetkel veel vara täpsustada. "Minu esmamulje on, et Eesti maksusüsteem on üpris efektiivne."
Küsimusele, kas Eesti praegune ettevõtete investeeringute tulumaksuvabastus võib osutuda probleemiks, vastas volinik, et kuigi Eesti süsteem on komisjoni kavandatavast erinev, ei tähenda see seda, et Eestis kasumit üldse ei maksustaks.
Komisjoni selle aasta märtsis tehtud ettepanek EL-is tegutsevate äriühingute maksustamisbaasi arvutamise ühtse süsteemi loomiseks oleks selle rakendumisel vabatahtlik. "See on ettevõtete enda valik, kas nad jäävad enda riigis toimiva süsteemi juurde või lähevad üle ühtsele konsolideeritud maksubaasile," selgitas volinik
Ühtne maksubaas oli Šemeta sõnul kasulik ettevõtetele, kes tegutsevad mitmetes erinevates liikmesriikides. Tema hinnangul võiks antud ettepanek terves EL-is vähendada kulutusi ligi kolme miljardi euro võrra.
BNS
