Helm rõhutas, et nii tööregister kui ka käibemaksudeklaratsioonide lisa olid tööriistad, mida Maksu- ja Tolliamet endale küsis, mitte poliitilised otsused eelarveaukude lappimiseks, nagu avalikkuse ees tekkinud arutelust mulje võis jääda.
Kuid see, et nii suured muudatused said tehtud sama hästi kui poole aastaga, hämmastab paljusid, eriti teiste riikide maksuametnikke. Juulis avati töötamise register, detsembrist käibemaksudeklaratsiooni lisa ehk üle tuhande euroste arvelduste deklareerimine ning veebruaris hakkab tööle uus tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni täitmise süsteem.
Ettevõtjate seas on emotsioone olnud palju ning Helmi sõnul tunneb ta nüüd kohustust tõestada uute töövahendite tulemuslikkust. Selleks pöördub ta arvude juurde: kui mullu 11 kuu jooksul kasvas keskmine käibemaksu tasumise kohustus 9,9 protsenti, siis novembris oli kasv eelneva aasta sama kuuga võrreldes juba 17,5 protsenti ehk pea 20,6 miljonit eurot.
Töötamise registri abil on riik praeguseks kogunud viie kuuga hinnanguliselt 6,5 miljonit eurot rohkem makse. Helm selgitas, et kui enne registri loomist oli kontrollitud ehitusplatsidel ligi 25 protsenti töötajatest registreerimata, siis praeguseks on see näitaja vähenenud 7 protsendini.
Sellest aastast on Maksu- ja Tolliameti õlgadel ka kohustus kontrollida firma nimel autosid soetanud ettevõtteid ning ootus on lüüa kord majja üüriturul. Viimase kohta pole neil Helmi sõnul veel head ideed ning selle saamiseks on vaja laiemat arutelu. "Süsteem vajab korrastamist, aga oleks oluline, et ministeeriumid ja poliitikud oleksid siin partneriteks, sest see eeldab seadusandluse ja maksupoliitika muudatust. Nii et enne märtsi pole mõtet alustada," lisas Helm.
Lisaks on Helm veendunud, et Eesti vajab täiesti uue kontseptsiooniga e-maksuametit, ning selle väljatöötamist on juba alustatud.
