Maksude laekumist mõjutas märtsis sarnaselt veebruariga füüsilistele isikutele tehtavad tulumaksutagastused. Esimese kvartaliga on riigieelarvest täidetud 23,2 protsenti.
Sotsiaalmaksu laekumise kasv kiirenes märtsis 9,9 protsendini ning laekumine moodustas 178,5 miljonit eurot. Võrdlemisi suure kasvu põhjustasid kiire keskmise palga ja erisoodustuselt laekuva sotsiaalmaksu suurem laekumine ning madal võrdlusbaas. Deklareeritud keskmine palk kasvas veebruaris eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 8,1 protsenti ning mediaanpalk 9,5 protsenti.
Mediaanpalga kiirem kasv keskmise palgaga võrreldes on lisaks üldisele palgatõusule seotud miinimumpalga enam kui kümneprotsendise kasvuga 2014. aasta algusest. Hõivatute arv kasvas eelmise aasta veebruariga võrreldes 0,5 protsenti ning kiireim oli see jaekaubanduse ning tervishoiu sektoris, vastavalt 1,7 ja 1,4 protsenti. Erisoodustuselt tasutav sotsiaalmaks oli eelnevate aastate märtsiga võrreldes pea kaks korda suurem, ulatudes 5 miljoni euroni.
Aktsiisilaekumised kasvasid märtsis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kokku 9,2 protsenti ning enim panustasid kasvu kütuse- ja tubakaaktsiisi laekumised. Kuigi kütuseaktsiisi tasumine kasvas 9,9 protsenti ning deklareeritud bensiini kogused 5,6 protsenti, on see põhjustatud eelkõige madalast võrdlusbaasist. Diislikütuse deklareerimine langes eelmise aastaga võrreldes ning soojast talvest põhjustatuna vähenes ka erimärgistatud kütuse kogus. Kolme kuu kokkuvõttes jääb kütuseaktsiisi laekumine eelarve ootustele alla ning võib eeldada selle trendi jätkumist.
Tubakaaktsiisi laekumised on seni olnud ootuspärased. Märtsis ulatus laekumise kasv 12,3 protsendini ja esimese kvartali deklareeritud kogused on mõjutatud aasta alguses toimunud aktsiisitõusust ning sellele eelnenud varude soetamisest. Sellest tulenevalt on ka veebruari ja märtsi laekumised olnud tavapärasega võrreldes madalamad, kuid varude lõppemise tõttu taastuvad tavapärased kogused teise kvartali jooksul.
