Füüsiline isik soetas 2005. aastal 44 ja müüs 34 sõiduautot. Maksuhaldur asus seisukohale, et nii suur kogus sõiduautosid ei saa olla isiklikus tarbimises ning tegemist on ettevõtlusega. Sellest lähtuvalt määrati isikule tasumiseks tulumaksu, sotsiaalmaksu, käibemaksu ja kogumispensioni makset. Maksuvabaks tuluks loeti viie sõiduauto võõrandamisest saadud tulu. Kuigi tulumaksuseaduse (TuMS) § 14 lg 5 lubab ettevõtlusega seotud kulusid maha arvata ainult registreeritud ettevõtjal, võttis maksuhaldur selles asjas siiski kulusid arvesse, kuigi maksumaksja ei olnud ennast füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud.
Riigikohus asus seisukohale, et kui ettevõtlustulu saadi kauba müümisest, tuleb vara võõrandamisest saadud kasu arvutada TuMS § 37 lg 1 kohaselt ning vara müügist saadud tulust tuleb maha arvata vara soetamismaksumus ja vara parendamisega seotud kulud. Nende mahaarvamiste tegemisel ei kehti TuMS § 14 lõikes 5 toodud piirang. Kuna selles asjas ei olnud maksumaksjal muid kulusid, mida saaks täiendavalt ettevõtluse kuludena arvesse võtta, siis ei olnud vajadust TuMS § 14 lõiget 5 rakendada. Nii jäi ka vastuseta maksumaksjate liidu poolt korduvalt tõstatatud kahtlus, et TuMS § 14 lg 5 on põhiseadusega vastuolus.
Kuna maksumaksjal ei olnud piisavalt dokumente sõiduautode soetamiskulude tõendamiseks, leidis Riigikohus, et maksuhaldur oleks pidanud vastavalt maksukorralduse seaduse §-le 94 hindamise teel määrama autodele mõistliku soetamismaksumuse ja müügikasumi. Kohus hoiatas aga, et hindamine ei tohi anda sellist tulemust, mis soodustaks maksumaksjaid oma kohustusi rikkuma ja dokumente mitte säilitama. Vajadusel võib maksuhaldur ka maksumaksjat maksuarvestuse nõuete rikkumise eest karistada.
Riigikohus selgitas ka kasutatud kaupade käibemaksuga maksustamise erikorra (käibemaksuseaduse § 41) rakendamist. Kui kaup on soetatud isikult, kes ei ole käibemaksukohustuslane, siis võib kauba edasimüügil maksustada käibemaksuga ainult müügi- ja ostuhinna vahet. Kui ettevõtja kasutas soetatud kaupa enne edasimüüki ka ise, siis erikorda rakendada ei tohi. Riigikohus selgitas, et kauba kasutamise all peetakse silmas kauba kasutamist muul ettevõtlusega seotud otstarbel. Kui füüsiline isik kasutab kaupa isiklikuks tarbimiseks ja seejärel müüb, siis ei ole sellise kauba võõrandamine ettevõtluse tulemusena tekkinud käive ning käivet ei maksustata üldse käibemaksuga.
Otsuse teksti vt siit
EML
