Pärast 2015. aastal pikale veninud koalitsiooniläbirääkimisi jõuti viimaks kokkuleppele ning vormistati dokument „Valitsuse moodustamise ja valitsusliidu tegevusprogrammi põhialuste kohta“. Maksude seisukohalt on ennekõike tähtsad leppe punkt 3 tööjõumaksude vähendamine kohta, punktis 8 olevad fiskaal- ja maksupoliitika põhimõtted ning punkti 10 all olev alkoholi- ja tubakakahjude vähendamine.
Olen kindel, et sotsiaalmaksu vähendamine alates 1. jaanuarist 2017 0,5% ja alates 1. jaanuarist 2018 täiendava 0,5% võrra ei tekitanud ettevõtjates erilist positiivset emotsiooni, arvestades seejuures maksude kobareelnõus olnud teiste maksutõusudega. Põhjus seisneb üldises palgatöö kõrges maksutasemes, mis tervikuna vajab reformimist.
Lisaks ei taha ma peatuda pikalt ka aktsiisitõusul ja majutusasutuste käibemaksumäära tõstmisel, mille ainueesmärk on suurendada maksulaekumisi riigikassasse, nägemata seejuures suuremat pilti. Kuigi rahandusministeeriumi sõnul on veel vara teha järeldusi aktsiisitõusu mõjude osas, siis kahjuks võib loodetud eesmärk (st suurem maksulaekumine aktsiiside pealt) jääda saavutamata, kuna paljud transpordiettevõtted ei tangi enam Eestis oma kaugsõiduautosid.
Järgnevalt artikli põhieesmärgist ehk Lätist – täpsemalt Läti valdusühingu asukohana. Valdusühingu asutamine ei seondu kuidagi vahepeal meedias palju tähelepanu saanud Läti mikroettevõtete maksustamisega ja sellest tuleneva äri „kolimisega“ Lätti. Tavapärane äri kolimine Eestist Lätti, lootuses kasu saada Läti mikroettevõtete maksustamisest, jätkates oma tegevusega samal ajal Eestis, toob endaga kaasa oluliselt rohkem negatiivseid maksutagajärgi (nt püsiva tegevuskoha risk).
Eesti tulumaksusüsteemi peamine probleem võrreldes Lätis kehtiva regulatsiooniga seisneb selles, et see soodustab topeltmaksustamist. Näiteks kui isik on otsustanud investeerida mõnda Eesti äriühingusse (nt börsifirmasse) läbi oma valdusühingu (holdingu), omades sealjuures osalust alla 10%, siis dividendide jaotamisel maksab dividendide pealt tulumaksu väljamakse tegija ehk äriühing, milles osalust hoitakse.
Nüüd kui dividendide saaja soovib samu dividende edasi maksta omanikule, ei saa ta seda teha tulumaksuvabalt, vaid peab uuesti tasuma tulumaksu jaotatult dividendidelt. Seega makstakse samadelt dividendidelt tulumaksu kaks korda. Juhul kui alla 10% osalust omatakse mõnes välisriigi äriühingus, siis on võimalik arvesse võtta välisriigis tasutud tulumaksu ehk kasutada krediidimeetodit.
Lätis aga sarnast 10% piirangut ei ole ning saadud dividende saab maksuvabalt edasi jaotada, olenemata osaluse suurusest või osaluse hoidmise perioodist, välja arvatud juhul, kui dividendi väljamaksja asub madala maksumääraga territooriumil. Dividendide jaotamisel füüsilistele isikutele tuleb kinni pidada tulumaksu määras 10%. Juriidilisele isikule edasimakstavatelt dividendidelt täiendavat maksukohustust ei teki.
Teise Eesti tulumaksusüsteemi topeltmaksustamise näitena võib tuua olukorra, kus Eesti residendist äriühing müüb oma osaluse mõnes välisriigi äriühingus. Üldreeglina on välisriigi äriühing iga-aastaselt juba tasunud tulumaksu oma kasumilt. Erinevalt Eestist, kus kasum maksustatakse üksnes jaotamisel, kehtib enamikus välisriikides süsteem, kus äriühingud tasuvad tulumaksu igal aastal vastavalt teenitud kasumile. Nüüd, kui Eesti äriühing on oma osaluse mõnes välisriigi äriühingus müünud ja soovib müügilt saadud kasumit jaotada, peab Eesti äriühing tasuma tulumaksu. Põhimõtteliselt on siin jällegi tegemist topeltmaksustamisega, sest võõrandatud ühing on välisriigis juba tulumaksu tasunud. Sarnaseid topeltmaksustamise näiteid on veelgi.
Lätis on selline kasum aga vabastatud tulumaksust ja seda on võimalik jaotada edasi maksuvabalt. Sama kehtib ka enamike teiste riikide kohta, kus vabastus võib küll olla seotud teatud lisatingimustega nagu osalusemäär ja osaluse hoidmise periood.
Sellise teemapüstituse juures on asjakohane viidata riigikogus hiljuti vastu võetud tulumaksuseaduse muudatustele, millega võeti muuhulgas hilinenult üle Euroopa Liidu ema- ja tütarühingute maksustamise direktiivi muudatused, mille eesmärgiks on kehtestada ema- ja tütarühingu vaheliste kasumijaotiste suhtes üldine kuritarvituse vastane säte. Vastavad muudatused jõustuvad alates 1. novembrist 2016.
Muudatuste kohaselt ei või residendist äriühing tütarühingult saadud kasumit ilma maksukohustuse tekketa edasi jaotada sellise tehingu või tehingute ahela korral, mis ei ole tegelik, kuna selle peamine eesmärk või üks peamisi eesmärke on maksueelise saamine. Seejuures on tehing või tehingute ahel tegelik niivõrd, kui see on tehtud ärilistel põhjustel, mis kajastavad sellise äritegevuse jaoks vajalikku ja kohast majanduslikku sisu.
Vastava seadusmuudatuse eesmärgiks on piirata dividendide edasimaksmisel vabastusmeetodi kasutamist, kui vabastusmeetodit on kuritarvitatud ehk saadud on maksueelis. Näiteks peetakse maksueelise saamiseks olukorda, kui tütarühing asutatakse või ostetakse peamiselt selleks, et jaotada tütarühingusse tekkivat või selles juba olemasolevat puhaskasumit edasi maksuvabalt dividendide või omakapitali väljamaksete vormis.
Seega, kui tütarühingu asutamise või ostmise põhjused lähtuvad ennekõike tütarühingu asukohariigi maksulepingute võrgustiku või soodsate maksureeglite ärakasutamisest väiksema maksukulu saamiseks, peavad isikud oleme valmis, et maksuhaldur võib sellist käitumist näha kui maksueelise saamist, mis on vastuolus direktiivi eesmärgiga. Kuna maksueelise saamise tuvastamine on keeruline, siis võib selles valdkonnas oodata ka maksuvaidlusi.
Valdusühingute osas möönab seletuskiri, et just sellistel juhtudel võib kuritarvitustevastase sätte kohaldamisel tekkida küsimusi, kuna valdusühingud on peamiselt asutatud erinevate osaluste haldamiseks ja nende äritegevuse olemus erineb oluliselt tootmisega tegeleva äriühingu omast. Seletuskirja kohaselt tuleb hinnata, kas valdusühingul on olemas oma funktsioonide täitmiseks piisav majanduslik sisu (reaalne tegevuskoht, tegevuse olemusele vastav juhtimisstruktuur, kvalifitseeritud töötajad jm tegutsemiseks vajalikud vahendid) või on tegemist n-ö tühja juriidilise kehaga, mille ainus või peamine ülesanne on dividendide vahendamine ja asukohariigi maksureeglite ning maksulepingute võrgustiku abil soodsama maksutagajärje saavutamine.
Valdusühingute asutamise loogikast tulenevalt puuduvad suuremal osal neil selles mõttes reaalne tegevuskoht, tegevuse olemusele vastav juhtimisstruktuur, kvalifitseeritud töötajad jm tegutsemiseks vajalikud vahendid ja seda sõltumata sellest, millises riigis valdusühing on asutatud. Isikutel on õigus valida, kuhu nad oma valdusühingud asutavad, arvestades muuhulgas just ka maksunduslike aspektidega, ning keegi ei ole kohustatud korraldama oma tegevust viisil, mis tooks kaasa suurema maksukoormuse.
Kuigi ma olen Eesti kodanik, Eesti maksuresident ja maksumaksja, ei tähenda veel, et ma ei tohi asutada valdusühingut mõnes teise riigis osaluste haldamiseks eesmärgiga vältida topeltmaksustamist.
Lisaks on paljud Baltikumiülesed ärid koondatud ühe valdusühingu alla, mis asub ühes kolmest Balti riigist. Kui äriplaan näeb ette ka äritegevusest väljumise aastate pärast läbi osaluste müügi, siis kindlasti ei ole põhjust asutada sellisel juhul valdusühingut Eestisse, kuna osaluste müügist saadud kasu on Eestis selle jaotamisel maksustatav.
Kui valdusühing oleks asutatud Lätis, oleks sellise kasu edasijaotamine dividendidena äriühingust omanikele maksuvaba. Kui sellist kasu edasi ei jaotata, siis ei kuulu sellelt tasumisele ka iga-aastaselt tasutav tulumaks. Seega valdusühingu asukoha valimine on kindlasti äriline otsus, mis lähtub riikide maksupositsioonidest. Võimaliku maksueelise saamise, mis on vastuolus direktiivi eesmärgiga, etteheitmine oleks antud olukorras kindlasti absoluutselt vale.
Samuti, kas näiteks väikeinvestorid Eesti börsil on kohustatud investeerima läbi Eestis asutatud valdusühingute ning taluma seega dividendide edasimaksmisel topeltmaksustamist või on neil õigus investeerida läbi Läti valdusühingu, kus dividendide edasimaksmisel topeltmaksustamist ei teki. Mõlemal juhul võib puududa ja sageli ka puudub valdusühingutel tootmise või teenuse osutamisega tegelevale äriühingule iseloomulik tegevuskoht, juhtimisstruktuur jms. Tahaks uskuda, et topeltmaksustamise vältimise eesmärgil Läti valdusühingu kasutamine ei ole maksueelise saamine, mis oleks kuidagi vastuolus direktiivi eesmärgiga.
Kokkuvõtvalt ei tohiks valdusühingute asutamine maksunduslikel kaalutustel olla kuidagi vastuolus Euroopa Liidu ema- ja tütarühingute maksustamise direktiivi eesmärgiga, kui valdusühingu asutamise põhjus seisneb soovis vältida topeltmaksustamist, mida kahjuks Eesti tulumaksusüsteem soosib.
Eesti peaks pigem vaatama Läti kui eeskuju poole, et reformida oma tulumaksusüsteemi. Kuigi koalitsioonilepingus on kirjas (punkt 8.5), et „vabastame ettevõtte tulumaksust välismaal asuvate tütaräriühingute võõrandamisest teenitud kasu“, siis kurb reaalsus on see, et niikaua kui esikohal on üksnes riigieelarve täitmine, seda ei juhtu. Seega tundub aina rohkem, et vastava lause ette jäi lisamata kurikuulus „analüüsime võimalusi“.
Selleks et kogu eeltoodud jutt ei oleks asjata, teen kolm konkreetset ettepanekut, et muuta meie maksukeskkond atraktiivsemaks nii kohalikele kui ka välisinvestoritele:
- kaotada dividendide topeltmaksustamine alla 10% osaluse korral;
- anda maksuvabastus välisriigi äriühingute osaluste võõrandamisest saadud kasule;
- välistada tulumaksu kinnipidamine mitteresidentidele makstavatelt litsentsitasudelt.
