Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Sääliku sõnul on käibemaksumäära langetamine toidukauba hinna alandamiseks vähetõhus.
"Toiduainete hinnalangus jääb väiksemaks kui võimalik oleks, sest osa sellest võtavad endale tootjad, töötlejad, kaupmehed ja vahendajad," kommenteeris Säälik Postimehele.
"Tarbijate võit võimalikust hinnalangusest oleks väiksem kui nende kaotus riigi vähenevatest maksutuludest ja seega ka riigi poolt osutatavatest teenustest. Majandusteoreetiliselt on parim eranditeta lihtne maksusüsteem, sest see ei moonuta hinnasignaale ja turumajanduses väljakujunevat tarbijate ja tootjate käitumist," kommenteeris Säälik.
Ministeeriumi hinnangul kasvab toidu käibemaksu soodustusega ka maksupettuste hulk, maksu kogumine läheb samuti kallimaks.
Kui toidukauba maksumäär oleks 20 asemel 10, siis kahaneksid riigikassa tulud 2014. aastal umbes 140 miljoni euro võrra. Sama suur oleks Rahandusministeeriumi hinnangul riigikassa kaotus, kui käibemaksumäär kõikidele kaupadele viia kriisieelsele tasemele. 18-protsendise üldise maksumäära korral koguks riik 2014. aastal oodatust 160 miljonit eurot vähem.
Kauplusteketi OG Elektra omanik Oleg Gross ütles lehele 20-protsendilist toiduainete käibemaksu kommenteerides, et selline määr aitab küll riigieelarvet täita, ent pole õiglane.
Gross sõnas, et esmatarbekaupadel – leival, saial, munadel – peaks küll olema madalam käibemaks, näiteks 14 protsenti. Ta viitas, et just vaesematele inimestele mõjub kõrgem käibemaks väga rängalt ning vaestele oleks suur abi, kui käibemaks alaneks.
Eestis tuleb peaaegu kõikide kaupade eest tasuda käibemaksu 20 protsenti.
Majandusanalüütik Maris Lauri ütles Eesti Päevalehele, et senisest madalam käibemaks hoopis tõstaks toidu hinda. "Kui alandada toidukaupada maksumäära, siis ei pruugi see anda vaestele peredele seda summat, mis tagaks neile parema toidulaua," märkis analüütik.
Lauri lisas, et suuremate tuludega inimestele annaks see aga täiendavalt vaba raha, mille nad tõenäoliselt kulutaksid eelkõige tööstuskaupade ja teenuste ostmiseks. "Nõudluse kasv aga suurendaks nende kaupade hindu ja tulemuseks oleks suurem inflatsioon. Üldine hinnatõus aga tõstaks ka toidukaupade hindu," rääkis ta.
Endise rahandusministri Aivar Sõerdi hinnangul annaks toidu madalam käibemaks eelise põhiliselt toiduainete hulgi- ja jaekaubandusettevõtetele. "Soodustus parandab valdkonna ettevõtete konkurentsivõimet ja kasumeid, aga ei pruugi jõuda lõpptarbijani," ütles ta Päevalehele.
