Artikkel käsitleb nii nõude üleminekuga seonduvaid raamatupidamis-, maksu- ning õigusaspekte kui ka faktooringulepingut, mida tavakäibes mõistetakse pigem finantseerimistehinguna kui tavapärase nõude müügina.

Õiguslikud aspektid

Nõude üleminekut puudutavad sätted on toodud ära peamiselt võlaõigusseaduses (edaspidi– VÕS), järgib artikkel VÕS-i ülesehitust ning käsitleb järgmisiteemasid:

• nõude loovutamine,
• lepingu ülevõtmine,
• ettevõtte üleminek,
• faktooringuleping.

Nõude loovutamine

Nõude loovutamist reguleerivad sätted asuvad VÕS-i üldosas, mistõttu kohalduvad need kõikidelenõuetele, mis tulenevad VÕS-i eriosas toodud lepinguliikidest (sh faktooringulepingule). Seega ei ole nõude loovutamise lepingu puhul tegemist iseseisva lepinguliigiga, vaid poolte kokkuleppega nõude loovutamise kohta. Lepinguks nimetatakse seda usutavasti põhjusel, et loovutatava nõude omandiõiguse üleandmise aluseks on mõni teine leping (näiteks müügileping, faktooringuleping). Nõude loovutamisele on iseloomulik, et selle alusel ei saa vahetada tehingu osalist, kellel on tehinguga seoses oma kohustused, mille korral on tegemist lepingu ülevõtmisega (vt järgmine lõik).

Praktilise külje pealt tuleb nõude loovutamise juures silmas pidada, et:

• kõik nõuded ei ole loovutatavad,
• loovutada võib ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid,
• nõude loovutamisega lähevad omandajale üle ka tagatised,
• võlgnikule on soovituslik nõude loovutamisest teatada,
• võlgnikul on uue võlausaldaja nõudele vastuväidete esitamise õigus,
• nõue võib minna üle ka seaduse alusel.

Lepingu ülevõtmine

Lepingu ülevõtmine on  reguleeritud VÕS-i § 179. Erinevalt nõude loovutamisest lähevad lepingusse astuvale isikule üle ka lepinguga seotud kohustused. Siit ilmnebki põhjus, mis lepingu ülevõtmiseks on vajalik teise lepingupoole nõusolek – lepingusse astuda sooviva isiku võime lepingut täita võib osutuda ebapiisavaks. Õigused lepingust taganeda, leping üles öelda, nõuda hinna alandamist jne on iseloomulikud just lepingu ülevõtmisele, mitte aga nõude loovutamisele. Lepingu ülevõtmine on seega lepingupoole vahetumine koos kõikide kaasnevate õiguste ja kohustustega, nõude loovutamine seevastu on konkreetsest lepingust tuleneva nõude andmine uuele võlausaldajale, kellel puuduvadselle lepingu puhul oma kohustused.

Ettevõtte üleminek

VÕS-i § 180 alusel kuuluvad ettevõttesse selle majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.Lihtsustatult öeldes jääb ettevõtte võõrandamisel osanikele või aktsionäridelealles„tühi“ juriidiline isik, kõik asjad, õigused ning kohustused antakse ettevõtte koosseisus üle ettevõtte omandajale. Ettevõtte üleminek VÕS-i tähenduses toimub eeskätt müügilepingu alusel ning seda ei tohi ajada segi äriseadustikus toodud ettevõtte ülemineku alustega (eeskätt ühinemine ja jagunemine). Ettevõtte koosseisu kuuluvad üksikud asjad antakse üle vastava asja üleandmist reguleerivate sätete alusel (näiteks kinnisasjad ja EVK-s registreeritud väärtpaberid eeldavad kannet vastavas registris). Ettevõtte üle andnud isik jääb koos omandajaga vastutama ettevõtte kohustuste eest, mis tekkisid enne ettevõtte üleandmist ja muutusid sissenõutavaks enne üleandmist või viie aasta jooksul pärast seda.

Urmas Võimre
partner ja nõustamisteenuste juht,
BDO Eesti

Täies mahus saab artiklit lugeda majandusajakirja Raamatupidamisuudised peagi ilmuvas novembrinumbris.