Tugevaid emotsioone tekitas süsteemi rakendumine sisulise katseajata ja kohustuslikus korras enamikule aruandekohustuslastele. Kui aasta algul, mil süsteem käivitus võis märgata kasutajate seas palju tugevaid emotsioone, alates loomulikust hirmust kõige uue ees kuni lausa päris vihaste sõnavõttudeni internetifoorumites ja meedias nõukoguliku asjaajamiskorra tagasitulekust. Palju oli segadust seoses süsteemi jooksva uuendamisega ja tõsist peavalu tekitas see aruandekohustuslastele, kellel sisemistel põhjustel olid varajased aruande esitamistähtajad. Käesoleval ajal antud teema käsitlusi järgides võib tõdeda, et emotsionaalsest kukepoksist on saanud enamasti kuiv professionaalne diskussioon tehniliste detailide üle.

Jäänud on palju küsimusi

Üritamaks anda objektiivset hinnangut projekti edukusele, peaks kõigepealt uurima, mis oli selle projekti eesmärk. Koht, kus see kõige täpsemalt on defineeritud, on aruandluskorralduse lihtsustamise tarbeks kokku kutsutud Vabariigi Valitsuse komisjoni (VVK) poolt 2008. aastal vastu võetud lähteülesanne (http://ajaveeb.just.ee/e-aruandlus/wp-content/uploads/2009/02/lahteulesanne1.pdf ). Projekti üldeesmärgiks oli lihtsustada aruandluskorraldust. Seda defineeritakse eelkõige põhimõttena, et riigile peaks aruandluskohuslane esitatama kokkulepitud aruandeid vaid üks kord ja ühest kohast. Esitatud andmetele peaks oma tööks saama hiljem kasutada nii riigi- kui ka erasektor seda vastavalt etteantud õigustele. Selle teostamiseks peaksid erinevad ametkonnad eelnevalt piiritlema küsitava andmemahu ja kokku leppima aruandes kasutatavate mõistete definitsioonides.
Riik ise annab lähteülesandes aru projekti eesmärgi massiivsusest ning seetõttu on projekt jagatud etappideks.

Projekti esimese faasi tulemusena nähti ühiste mõistete ja neid kasutavate aruandevormide kogumi (ehk taksonoomia) väljatöötamist, mis on ilmselt ka suhteliselt kenasti täidetud. Samuti on ühena esimese faasi peaeesmärkidest ette nähtud aruannete esitamise elektroonilise portaali käivitamist. Kui välja jätta asjaolu, et antud süsteemi arendati jooksvalt terve aruannete esitamise aja, mistõttu selle funktsionaalsus ja ka aruannete disain võis aja jooksul muutuda, on süsteem püsivalt käima läinud ja näiteks kardetud jõudlusprobleemidega, millega nii mõnedki teised riigi infosüsteemid on valuliselt kokku puutunud, Ettevõtjaportaalil kokkupuuteid polnud. Tehniline statistika räägib seda et süsteemile oli planeeritult garanteeritud oli jõudlus 20000 paralleelsele aktiivsele kasutajale (st. sisse loginud ja tegutsev kasutaja XBRL portaalis). Reaalselt oli süsteemi maksimum 3500 paralleelset kasutajat (30. juuni) , st 17,5% XBRL rakenduse kogu jõudlusest.

Veidi kriitilisemalt tuleb suhtuda projekti ühe peaeesmärgi, esitatavate andmete dubleerimise vältimise täitmisse esimeses faasis. Kui kõige rohkem dubleeritud andmete saaja ehk statistikaamet ei suuda täiel määral oma küsitud vormidega taksonoomia aruannetega liituda, siis on täiesti mõistetav kasutajate kriitika, et mil moel see bürokraatia lihtsamaks läheb, kui aruandeid tuleb jätkuvalt eri ametkondadele dubleerida. Samuti on siin küsitav riigi sõnum kasutajatele, kellele mingit üleminekuaega oma asjaajamise ümber­korraldamiseks ei jäetud, kuid riik endale sellise võimaluse samal ajal jättis.

Kogu aruandluskorralduse digitaliseerimise ühe plussina nähti aruannete kättesaamise kiiruse olulist paranemist. Artikli autori arvates oli kiirusest isegi olulisem pluss antud süsteemi juures, et kaob ära sisuliselt täiesti ebamõistlik maksumaksja vahendite kulutamine aru­andluse digitaliseerimise näol. Konkreetse tulemusena jäi sel aastal seetõttu välja trükkimata ja hiljem skaneerimata sadu tuhandeid lehekülgi paberkandjal aruandeid. Selle üle võib kindlasti head meelt avaldada, et sellisele ressursside kokkuhoiule mõeldakse ka riiklikul tasemel. Aruannete kättesaamise kiirus on sealjuures keerulisem teema. Ühelt poolt on statistiline fakt, et sel aastal oli tähtajaks – 30. juuniks – esitamata ligikaudu 40% aruannetest, mis kindlasti ei ole väike number ja vähemasti riigi tasemel ei saa seda kuidagi heaks tulemuseks lugeda (http://www.just.ee/51125 ). Teisalt on ka fakt, et neid aruandeid, mis esitatakse, on riigil kohe võimalik töödelda.

Ühe plussina süsteemi kasutusevõtu juures on algusest peale nimetatud paremat kvaliteeti. Kuna seda on mõne objektiivse kriteeriumi järgi suhteliselt keeruline hinnata, siis ainus mida saab kinnitada, on see, et vähemalt põhiaruannete osas on kõik aruanded nüüd üheselt võrreldavad. Üks funktsioone, mis seda peaks tagama, on süsteemi sisseehitatud automaat­kontrollid, kuid kuna need ei töötanud veel korrektselt täismahus, ei saa nende kohta veel täielikku arvamust avaldada.

Sellest, kuidas kasutajad e-aruandlussüsteemi hindasid ja võimalikest äreldusest, mida süsteemi väljatöötajad võiksid kasutusele võtta, saab lugeda, vajutades lingile  http://rup.ee/est/earuandlusest (kättesaadav ainult Raamatupidamisuudiste tellijatele).

Imre Karulin,
vandeaudiitor,
Deloitte Audit Eesti AS

Avaldatud RUP.ee PROFIUUDISTE rubriigis