1. jaanuarist 2015 jõustusid mitmed audiitortegevuse seaduse (edaspidi – AudS või seadus) muudatused, millest olulisemaid kajastan ning selgitan põhjalikumalt käesolevas artiklis.

Suures plaanis võib muudatused jaotada kaheks: kaheksanda direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/43/EÜ) ülevõtmisest tulenevate muudatuste sisseviimine ning õigusselguse huvides ja seaduse rakendamiseks mitme sätte täpsem formuleerimine.

Esiteks oli vaja kaheksandast direktiivist üle võtta kõik sätted. Seni oli Eesti õigusesse üle võtmata üksnes nende kolmandate riikide audiitorite ja auditeeritavate üksuste registreerimist ja järelevalvet käsitlev regulatsioon, kes esitavad auditi aruande kolmanda riigi äriühingu (kelle emiteeritud väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti reguleeritud väärtpaberiturul), raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud aruande kohta (direktiivi XI). Kuna praegu Eesti väärtpaberiturul kolmandate riikide äriühingute emiteeritud väärtpaberitega ei kaubelda, on tegemist tulevikku suunatud regulatsiooniga.

Teiseks oli õigusselguse huvides vaja täpsustada nõudeid vandeaudiitorite ja audiitorettevõtjate tegevuse ning järelevalve osas, samuti nõudeid siseaudiitoritele ja Audiitorkogu tegevusele.

Kuigi enamik muudatusi tehti pigem vajadusest seaduse mõtet rohkem avada ja täpsustada, jõustusid ka mitmed põhimõttelised uuendused. Alljärgnevalt avan ja selgitan põhjalikumalt neid, mis puudutavad juriidilisi isikuid kui audiitorite võimalikke kliente ning raamatupidajaid, kes oma tegevusest lähtuvalt peavad otseselt audiitoritega suhtlema.

Audiitorteenuse osutamise lepingu kohustuslikud tingimused

Audiitorteenuse osutamise kliendilepingu kohustuslikud tingimused on määratletud AudS-i § 55 lg-s 2. Need tingimused on:

• audiitorteenus ja selle objekt;
• audiitorteenuse osutamise eeldatav ajaline kestus tundides;
• vandeaudiitori aruande või tema kutsetegevuse muu aruande allkirjastaja;
• konsolideerimisgrupi olemasolul konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja ja raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli kohustusega konsolideeritava üksuse vandeaudiitori aruande allkirjastaja;
• audiitorteenuse osutamise tasu suurus (lähtudes AudS § 58 lg-st 1) ja tasumise kord.

Nimetatud tingimustele on alates 1. jaanuarist 2015 lisandunud tingimus, et kliendileping peab sisaldama kliendilepingu ülesütlemise korda ja viidet teavitamiskohustusele vastavalt seaduse §-le 57. Kliendilepingu uus kohustuslik tingimus – ülesütlemise korra määratlemine ja audiitortegevuse järelevalvenõukogu teavitamine – tuleneb seadusandja eesmärgist tagada kliendilepingu ülesütlemisest teavitamine, mis tuletades nii audiitorettevõtjale kui ka tema kliendile meelde ununema kippuvat seaduses sätestatud kohustust.

AudS-i § 57 lg 1 näeb ette, et kliendilepingu võib üles öelda üksnes mõjuval põhjusel. Kliendilepingu ülesütlemisel ei saa raamatupidamise või vandeaudiitori tegevusega seotud teemade käsitlemisel paragrahvi lõike 2 kohaselt pidada mõjuvaks põhjuseks arvamuste lahknevust. Paragrahvi lõike 3 kohaselt peavad audiitorettevõtja ja klient kliendilepingu ülesütlemisest teavitama viivitamata audiitortegevuse järelevalve nõukogu ning edastama kliendilepingu ülesütlemise põhjuste kohta oma selgitused.

Revisjoni mõiste ja ülesannete määratlemine

Nimetatud muudatus on oluline neile juriidilistele isikutele, kelle koostatud majandusaasta aruandeid kontrollitakse revisjoni käigus (nt korteriühistud ja mittetulundusühingud).

Seadusesse on lisatud uus paragrahv 53¹, mis käsitleb arvestusrevisjoni mõistet ja ülesandeid majandusaasta aruande kontrollimisel. AudS-i eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et paragrahv 53¹ lisatakse seetõttu, et täpsustada revisjoni korrektseks läbiviimiseks arvestusala revisjonikomisjoni ülesandeid. Paljudes eriseadustes on ette nähtud revisjoni instituut, kuid tihti jäävad nii eriseaduste kui ka revisjonkomisjonile ülesandeid andvate organite suunised liiga üldiseks. Revisjoni liiga üldine määratlemine on tekitanud olukorra, kus arvestusala revisjonide kvaliteet on pahatihti madal ega anna soovitud lisandväärtust.  

Seaduse § 53¹ lg-s 1 täpsustatakse, et revisjoni tegemine ei ole vandeaudiitori kutsetegevus, vaid tema muu äritegevus. Seletuskirjas on täpsustatud, et arvestusala revisjoni tuleb käsitleda ühe osana sisekontrollisüsteemist. Seaduseelnõu koostajad on seisukohal, et revisjon võib hõlmata erinevaid komponente finantsauditist, samuti tulemus- ja vastavusauditist, olemata sealjuures ükski neist. § 531 lg 2 selgitab, et revisjoni ulatuse ja kontrolliprotseduurid määrab kindlaks revisjoni määranud organ, kogu, isik või revisjoni elluviija.

Revisjoni kvaliteedi seisukohalt on oluline ka AudS-i § 53¹ lg 3, mis määratleb revisjoni ülesanded majandusaasta aruande revisjoni käigus.

Majandusaasta aruande revisjoni ülesanded on:

• koostada kontrolliplaan, milles kirjeldatakse kontrolliprotseduure, mis on vajalikud revisjoni määranud isiku, organi või kogu või revisjoni teostaja kinnitatud eesmärgi saavutamiseks. Näiteks sellised protseduurid, millega võrreldakse raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande vastavust raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele või tegevusaruandes esitatud andmeid raamatupidamise aastaaruandes esitatud andmetega või raamatupidamise aastaaruande andmeid algsaldode, raamatupidamisregistrite, algdokumentide, kinnitatud eelarve ja juhtorganite otsustega;
• koguda ning hinnata tõendusmaterjale;
• koostada kirjalik revisjoni kokkuvõte.

Seletuskirjas on rõhutatud, et iga revisjoni tegija on vaba tegevusi ja kontrollimeetmeid ise valima ning kujundama. Standarditud revisjoni aruande vormi ja kontrolli kokkuvõtet ei ole.

Kohaliku omavalitsuse üksuse auditikomitee

Nimetatud seadusemuudatus puudutab neid valla- või linnavalitsusi, millel on auditikomitee moodustamise kohustus, s.o neid kohaliku omavalitsuse üksusi, kes AudS-i § 13 alusel kvalifitseeruvad avaliku huvi üksuseks.

AudS-i § 13 lg 1 punkti 4 kohaselt on avaliku huvi üksus selline kohaliku omavalitsuse üksus, mille haldusterritooriumil bilansipäeva seisuga elab üle 10 000 inimese või mille raamatupidamise või konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes bilansipäeva seisuga toodud varad kokku on üle 20 000 000 euro. 2012. aasta lõpu seisuga oli selliseid omavalitsusi 226-st 33.

AudS-i § 100 lg 2 kohaselt ei tohi alates 1. jaanuarist 2015 kohaliku omavalitsuse üksuse auditikomitee liikmeks olla peale valla- või linnavalitsuse liikmete, siseaudiitorite ja audiitorkontrolli tegeva isiku ka omavalitsuse ametnik ja töötaja.

Kõigi küsimustega, mis tekivad audiitortegevuse seaduse tõlgendamisel või rakendamisel, saab pöörduda Audiitorkogu kui kutseühenduse, mis audiitortegevuse korraldamisega tegeleb, poole.

Mare Kingo,

jurist,

Audiitorkogu