Osaline maamaksuvabastus paljastas, et paljudel puudub ülevaade sellest, kuhu nad on sisse kirjutatud, ja on ka neid, kelle sissekirjutus on aastaid registris vigane olnud, mistõttu potsatas postkasti ära jääma pidanud maamaksuteade.

Alates käesolevast aastast on maamaksu vaba kuni 1500-ruutmeetrine maa, millel asuvas elamus on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele.

Vaatamata osalisele maksuvabastusele on aga maksuameti teatel eelmise aastaga võrreldes maksuteateid umbes 10% vähem, kuid maamaksu kuulub tasumisele vaid 2% vähem kui eelmisel aastal.

Selle üheks põhjuseks võib olla ka asjaolu, et bürokraatia ja segaduste tõttu ei jõuagi vabastus kõikideni, kellele see mõeldud on, sest vabastuse aluseks loetakse sissekirjutust tänavu aasta 1. jaanuari seisuga, kuid paljud üldse ei teagi, kas ja kuhu nad sissekirjutatud on.

Omand ja sissekirjutus aetakse segi

Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna plaanide registri spetsialist Annika Kullerkan ütles ERR-i uudisteportaalile, et nende arv, kes on seoses väljastatud maamaksu teatega linnavalitsuse poole pöördunud, on võrreldes varasemate aastatega olnud väga suur.

"Täpse arvestuse pidamiseks polnud mahti ning seega ei saa mingit numbrit ega protsenti välja tuua," lisas Kullerkan.

Probleeme on peamiselt kahte tüüpi - inimese enda poolt teadmatusest põhjustatud ja andmebaasides siiani peidus olnud vead.

"Tuleb välja, et üksjagu inimesi ei tea tegelikult, kuhu nad on sisse kirjutatud ehk mis on rahvastikuregistris nende elukohaks märgitud. Paljud arvavad, et kui nad ostavad uue elamispinna, on notaris käiguga ühtlasi muudetud ka nende elukohakanne ehk vahet ei tehta omandil ja sissekirjutusel," selgitas Kullerkan.

Samuti ei teata, et rahvastikuregistri kanne Eestis võib muutuda ka juhul, kui näiteks Soomes töötav inimene end uues asukohariigis elanike registrisse kannab.

Maksuvabastus põhjustab peavalu mitmel põhjusel

Samas ei ole kõik hädalised ainult need, kelle maksuteatesse on lipsanud sisse viga.

"Väga paljudele tuli selgitada, et number maksuteatel pole kahjuks mitte arvutusviga, vaid kujutabki endast reaalset maamaksu tõusu," viitas Kullerkann ka neile, kes maksuvabastusest osa ei saanud, vaid kelle jaoks hind oluliselt tõusis.

Probleeme on olnud paberkandjal maksuteadete õige tõlgendamisega - paljudele jääb arusaamatuks, kuhu on märgitud maksusoodustus ja milline summa kuulub tasumisele.

"Raskesti mõistetav on erisus korteriomandite ja kaasomandite maksuvabastuse arvutamisel ja samuti asjaolu, et mitme sihtotstarbega kinnistute puhul tuleb elamispinna omanikel maksta maamaksu ärimaa osa eest," lisas Kullerkann.

Segadusi on põhjustanud ka muudatused maatükkide aadressides, muudetud isikukoodid ning aastate jooksul kogunenud andmebaasi sisestusvead, mis nüüd suurema maksumäära ja koduomaniku soodustusega seoses ilmsiks tulid.

Rahvastikuregistris on hulgaliselt vigaseid aadresse

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonnajuhataja asetäitja Mairis Kungla nentis, et selliseid juhtumeid, kus isikute elukoha andmed on registris vigased, on aeg-ajalt ette tulnud.

Põhjuseid on mitmeid, kas on ametnik eksinud andmete rahvastikuregistrisse kandmisel või on need vead tekkinud juba enne rahvastikuregistri kasutuselevõttu koostatud sisse- või väljakirjutuslehtedelt, mille andmed kanti tagantjärgi rahvastikuregistrisse 2000-ndate aastate alguses.

"Need vead ei ole aga massilised," sõnas Kungla, täpsustades, et mõnikord on mitu taolist pöördumist nädalas, teinekord ei ole aga mitmeid nädalaid ühtegi seda laadi pöördumist.