"Finantskriisist on kujunemas poliitiline kriis," ütles
sotsiaaldemokraat Padar ajakirjanikele Euroopa Parlamendi pressihommikul
reedel. "Poliitikud peavad hakkama saama, muidu tulevad kolonelid."
Padar ütles, et ilmselt tuleb arutusele maksupoliitika harmoneerimine
Euroopa Liidus. See võiks tema sõnul tähendada muu hulgas maksupettuste
ohjeldamine, energia maksubaasi ühtlustamine, samuti peaks laua peal
olema käibemaks ja käibemaksupettuste piiramine ja samuti ettevõtete
tulumaks.
Euroopa parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsioonis on Padari sõnul
palju vaidlusi tekitanud asjaolu, et Euroopa Liidu institutsioonide
asemel on kriisi lahendamisel võtnud initsiatiivi Saksamaa liidukantsler
Angela Merkeli ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy.
"Soleerivad kahe riigi juhid ja Euroopa parlament on olnud
kõrvaltvaataja," kommenteeris Padar. "Kes juhivad Euroopa Liitu, kas (Euroopa Komisjoni president) José Barroso, (Euroopa Ülemkogu eesistuja)
Herman Van Rompuy ja (Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik)
Olli Rehn või kahe riigi juhid, kes ütlevad, kuidas on?"
Samuti ei saa riikide rahanduses sotsiaaldemokraatide meelest ei Padari
sõnul rääkida ainult kärbetest. "Mis on fiskaalpoliitilised meetmed,
millega uusi töökohti luuakse?"
Padari sõnul võiks Euroopa parlament vastu võtta raporti kuue meetme
kohta (nn kuuspaki), millega Euroopa Liit piiraks muu hulgas piiraks
liikmesriikide laenuvõtmist, looks järelevalve eelarvete üle ja
kehtestaks kriteeriumide rikkujatele sanktsioonid. Sotsiaaldemokraatide
põhiline vaidluskoht on see, kas riikidel võiks võimaldada ületada
kolmeprotsendilist eelarvepuudujäägi piirangut, kui on tarvis teha
investeeringuid või stimuleerida töökohtade loomist.
Arutelu käib ka selle üle, kas Maastrichti kriteeriumide rikkumise puhul
peaks Euroopa Komisjon rakendama riikide suhtes sanktsioone
automaatselt või peaks seda tegema kaasotsustusmenetlusega, millega
Euroopa parlamendil ja Euroopa Liidu nõukogul oleks sõnaõigus
sanktsioonide rakendamise üle.
Sotsiaaldemokraatide põhiline vaidluskoht on see, kas riikidel võiks
võimaldada ületada kolmeprotsendilist eelarvepuudujäägi piirangut, kui
on tarvis teha investeeringuid või stimuleerida töökohtade loomist,
märkis Padar.
BNS
