Oma BNS-le antud kommentaarides Eesti majanduskasvu numbritele märkisid nii Swedbanki, SEB Panga kui ka LHV analüütikud, et teises kvartalis oodati veidi kiiremat majanduskasvu.
Esialgsetel andmetel kasvas Eesti majandus selle aasta teises kvartalis kaks protsenti, sesoonselt ja tööpäevade arvuga kohandatud andmetel moodustas kvartaalne kasv 0,4%. Peamiselt panustasid majanduskasvu siseturule orienteeritud sektorid nagu ehitus, info- ja side ning haldus- ja abitegevus.
Swedbanki makroanalüütiku Annika Paabuti hinnangul on toodangumahtude kahanemise peamiselt olnud seotud välisnõudluse kahanemisega, keskmiselt 70% kogu töötleva tööstuse toodangust müüakse Eestist välja, ning sisemajanduse kosumine ei ole suutnud välisnõudluse kahanemist kompenseerida. "Lisaks on ekspordi müügimahtusid mõjutanud naaberriikide kaubanduspoliitika," märkis ta.
"Ootasime veidi kiiremat majanduskasvu ning ilmselt hindasime sisemajanduse panust suuremaks, lähtudes jätkuvalt kasvavast turistide sissevoolust ning paranenud tingimustest tööturul, mis võimaldavad jaekaubandusettevõtetel oma müügimahtusid oluliselt kasvatada," selgitas ta.
Paabut rõhutas, et praegune majanduskasvu hinnang on eelkõige esialgne ning andmete täpsustumisel on võimalik majanduse seisu ja võimalikke trende ka täpsemalt kirjeldada. "Aprillis valminud prognoosi kohaselt ootame selle aasta majanduskasvuks 2,7% ning peaasjalikult tugineb see ootus sisemajanduse tugevusele," lisas ta.
Aasta viimases kvartalis peaks Paabut sõnul eelduste kohaselt mõningal määral kosuma ka välisnõudlus, mis koos taastuva sisemajandusega võib majanduskasvu kergitada ka kiiremaks.
LHV Panga analüütik Nils Vaikla märkis oma kommentaaris, et kuigi Eesti teise kvartali majanduskasv oli pisut madalam kui LHV oodatud 2,6%, võib siiski Eesti majanduskasvu numbriga igati rahule jääda. "Võrreldes eurotsooni teise kvartali majanduskasvu ootustega, milleks on aastaga 0,4 langust, näitab Eesti majandus endiselt suhteliselt korralikku tõusu."
Vaikla lisas, et kindlasti tuleb lõppenud kvartali majanduskasvu numbri puhul arvestada, et kasvunumbrile mõjub mõnevõrra negatiivselt eelmise aasta väga kõrge võrdlusperiood. Oluline on Vaikla hinnangul veel tähele panna, et võrreldes esimese kvartaliga kasvas majandus 0,4% ehk kvartaalne majanduskasv näitas taas väikest kiirenemist.
"Tegemist on kindlasti positiivse arenguga, sest eurotsoonile oodatakse teises kvartalis vastupidiseid arenguid," selgitas ta.
Ühtlasi märkis Vaikla oma kommentaaris, et teises kvartalis jätkus Eestis eelmisele kvartalile sarnane areng, kus siseturg näitas kosumist, kuid ekspordile suunatud sektorid nagu näiteks tööstussektor, jahenes koos Euroopa majandusega.
"Kuna eksport näitas teises kvartalis kuude lõikes kohati isegi langust, kuid kodumaine tarbimine püsis võrdlemisi tugev, mis omakorda jällegi suurendab importi, siis sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvule mõjus möödunud kvartalis negatiivselt suurenenud kaubandusdefitsiit," kommentaaris ta.
"Kasvu aeglustumist teises kvartalis tõenäoliselt näha ka investeeringute tegemises, mida mõjutab samuti kasvanud määramatus tuleviku suhtes," lisas Vaikla.
Vaikla tõi oma kommentaaris välja ka selle, et kuigi Eesti majandususaldusindeks oli juulis eurotsoonis kõrgeim ning ületas ajaloolist keskmist, siis Hispaania ja Itaalia võimalik Euroopa finantsstabiilsusfondi (EFSF) poole pöördumine on tekitanud ebakindlust ning langetanud oluliselt viimastel kuudel Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandussentimenti ning seetõttu on kasvanud risk, et pinged riikide võlakirjaturgudel võivad veelgi tõsisemalt üle kanduda reaalmajandusse.
"Selline stsenaarium aeglustaks läbi nõrga ekspordi Eesti majanduskasvu ka kolmandas kvartalis," selgitas Vaikla.
SEB Panga analüütiku Ruta Arumäe hinnangul oli aeglustumine ootuspärane, kuigi veidi väiksem number panga väljapakutud 2,7 protsendist, mis põhines peamiselt kahele teadaolevale komponendile - tööstustoodangu langusele ja jaemüügi "üsna priskele" kasvule.
Ka Arumäe rõhutas oma kommentaaris, et tuleb tähele panna, et vaatamata majanduskasvu aeglustumisele, majandus ikkagi kasvab ning teises kvartalis oli kasv võrreldes esimese kvartaliga 0,4 protsenti.
Järgmiseks kvartaliks ootab SEB Pank analüütiku sõnul jätkuvat majanduskasvu aeglustumist. "Tööstustoodangu kasvud on kolmandas kvartalis tõenäoliselt jätkuvalt negatiivsed kuni oktoobrini, kuigi koguekspordi kasvunumbrid naasevad tõenäoliselt positiivsele territooriumile juba alates juunikuust," põhjendas Arumäe.
Positiivses suunas jätkab Arumäe sõnul tõenäoliselt ehitussektor, seda endiselt kvoodirahade toel. "Nii et mõjureid on nii alla- kui ülespoole, kuid juhtivindikaatorid viitavad pigem jätkuvale majanduskasvu aeglustumisele."
Statistikaamet avaldab 2012. aasta teise kvartali täpsustatud sisemajanduse koguprodukti (SKP) 7. septembril. Samuti avaldab amet siis pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal revideeritud 2008. –2011. aasta SKP. Seoses 2011. aasta revideerimisega korrigeeritakse ka selle aasta juunis avaldatud 2012. aasta esimese kvartali SKP arvestust.
