22.04.2013 Esmaspäev

Pensionärid pääsevad napilt maksukirvest

Täpsemalt on pensionäril kaks maksuvabastust — pensioni maksuvaba osa 192 eurot kuus ja üldine maksuvaba tulu 144 eurot kuus. Teisisõnu, kui pension ei ole inimese ainus sissetulek, siis maksustatakse pension alates 192 eurot ületavalt osalt (ning näiteks tööandjale võib esitada avalduse palgast tulumaksuvaba osa arvestamiseks); kui muid tulusid ei ole, siis jääb pension maksuvabaks kuni 336 euroni.

See reegel puudutab kõiki riikliku pensioni liike (vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension, eripensionid, pensionilisad), samuti kohustusliku kogumispensioni väljamakseid ning enamikul juhtudel ka välismaalt saadud pensione. Eraldi reeglid kehtivad vabatahtliku kogumispensioni kohta, need võivad sõltuvalt lepingu tingimustest olla kas maksuvabad, 10% või 21% määras maksustatavad.

Veidi ajaloost

Kuidas on pensionide maksustamise reeglid tekkinud ja kust pärineb maagiline arv 336? Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada algusest. Kuni 2002. aastani olid Eestis kõik riiklikud pensionid maksuvabad. Paar korda küll üritati tulumaksuseadusesse sisse tuua erandit, mis oleks maksustanud eripensionid, aga need ettepanekud kukkusid Riigikogus läbi.

Kogumispensionide seaduse rakendussätete kohaselt hakkas 01.01.2002 kehtima TuMS § 19 lg 3 punkti 1 uus redaktsioon, mille kohaselt oli riikliku pensioni ja kohustusliku kogumispensioni kogusumma maksuvaba kolmekordses üldise maksuvaba tulu määras (lisades sellele üldise maksuvaba tulu, saime kokku pensionile maksuvabastuse neljakordse maksuvaba tulu määras). Põhimõtteliselt andis see muudatus sama tulemuse, mis varasemad katsed — st maksustama hakati eripensione, kuna tavaline vanaduspension jäi maksuvabast piirist tublisti allapoole.

Alates 01.01.2004 jõustunud muudatusega paigutati sama säte ringi TuMS § 232, pensioni maksuvaba osa seoti lahti üldisest maksuvaba tulu määrast ning fikseeriti 36 000 kroonile aastas (3000 krooni kuus), millele jällegi lisandus üldine maksuvaba tulu. See tähendab, et üldise maksuvaba tulu määra kasv ei kasvatanud pensioni maksuvaba osa enam sellises tempos nagu varem. Alates 2007. aastast kehtib maksuvaba osa ka teistest Euroopa Majanduspiirkonna riikidest saadud pensionidele.

Tavaliste vanaduspensionäride esimene kokkupuude tulumaksuga tekkis 2007. aasta aprillis, mil keskmine vanaduspension hakkas ületama 3000 krooni kuus ning pensionisaajad pidid hakkama esitama TuMS § 42 lõike 1 kohaselt avaldusi üldise maksuvaba tulu rakendamiseks (pensioni maksuvaba tulu kohta ei ole avaldust vaja). Üldist maksuvaba tulu saab arvestada ka muudele tuludele, kuid pensioni maksuvaba tulu osa muudele tuludele üle kanda ei saa. Kui pensioniametile ei ole maksuvaba tulu arvestamise avaldust esitatud, siis peetakse 192 eurot ületavalt pensioniosalt tulumaks kinni, kuid tuludeklaratsiooni alusel on võimalik siiski enammakstud tulumaks tagasi saada.

2011. aastal selgus, et päris suur hulk pensionäre ei olnud seda võimalust õigel ajal kasutanud ja pidid tuludeklaratsioone tagantjärele esitama. Probleemid tekkisid eelkõige sellest, et kui pensionär jätkas töötamist, siis kasutas maksuvaba tulu määra tema tööandja ning pensionilt peeti tulumaksu kinni, pärast töölt lahkumist oleks ta järelikult pidanud esitama maksuvaba tulu rakendamise avalduse sotsiaalkindlustusametile, aga see pisike asi ei olnud tal enam meeles. (1) Nüüd, kui suurest skandaalist on kaks aastat möödas, on siiski jätkuvalt palju pensionäre, kes ei ole kursis võimalusega esitada maksuvaba tulu rakendamiseks avaldus või esitada enammakstud tulumaksu tagasisaamiseks tuludeklaratsioon. (2)

Miks üldse?

Pensionide maksustamise kõige üldisema põhjusena võib nimetada seda, et pensionikindlustuse sissemaksed (sotsiaalmaks) ei ole tulumaksuga maksustatud — tööandja makstav sotsiaalmaks ei ole töötaja brutopalga osa ja kohustusliku kogumispensioni makse arvatakse tulumaksuga maksustamisel brutopalgast maha.

Teisest küljest ei ole pensionide maksustamine otstarbekas, sest riik sisuliselt liigutab oma raha edasi-tagasi ega ole ka sügavat mõtet vanainimesi bürokraatiaga koormata. Seetõttu on senine praktika, mille kohaselt keskmine vanaduspension jääb (küll kahe maksuvaba komponendi liitmise tulemusena) maksuvabaks, aga „erijuhtumid“, nagu teatud ametikohtadel teenitud eripensionid või välismaalt saadud pensionid, on maksustatavad, üsna mõistlik ja seda suunda võiks jätkata. Head eeskuju ei ole ka võtta välismaalt, sest nii pensionisüsteemid kui maksustamise korraldus on riigiti üsna erinevad. Seega jääb Eestile valikute tegemisel kaks põhilist asjaolu, millega arvestada — esiteks meie pensionäride madal elatustase ja teiseks maksude arvestamise ja deklareerimise lihtsus.

EML seisukoht on, et koos pensionide kasvuga tuleb ka suurendada pensioni maksuvaba osa nii, et kaks maksuvaba osa kokku ületaksid enamiku Eesti pensionäride igakuist pensionisummat. Meeldiv oli kuulda, et nii mõtlevad ka valitsuse liikmed. Selles mõttes valitsusel tõesti vedas, sest kuna keskmine pension pärast 1. aprilli jääb alla 336 euro, on seaduse muutmisega aastakene aega.

Pension välismaalt

Üks grupp pensionäre, kellel tuleb tulumaksuga maksustamise reegleid ja nende muudatusi tähelepanelikult jälgida, on Eesti elanikud, kes saavad pensioni välismaalt. Tulumaksuseaduse kohaselt maksavad Eesti residendid välismaalt saadud pensionilt tulumaksu samade reeglite alusel, mis kehtivad Eestist saadud pensioni kohta — see tähendab, et kuni 336 euro ulatuses on pension tulumaksuvaba ja seda ületavalt osalt tuleb maksta 21% tulumaksu. Ei ole vahet, kas tegemist on Eesti elanikuga, kes töötas vahepeal välismaal, või välismaalasega, kes on alles pensionipõlves Eestisse elama asunud. Samuti ei ole vahet, kas pensioni maksab välisriik, pensionifond, kindlustusselts või endine tööandja.

Kuna välisriigi pensioniamet või pensionifond Eesti tulumaksu kinni ei pea (3), siis peab pensionär oma tulu Eestis ise deklareerima ja tulumaksu maksma, mis võib olla üsna ebameeldiv, sest kogu aasta tulult tuleb tulumaksu maksta üks kord aastas ja selleks peab raha säästma.

Samuti peavad välismaale kolinud Eesti pensionärid arvestama, et neil võib tekkida kohustus hakata Eestist saadud pensionilt oma elukohariigis tulumaksu maksma (muidugi siis, kui saadud pension ületab selles riigis kehtiva maksuvaba tulu määra), kuid mõne riigi puhul võib topeltmaksustamise vältimise lepingust tulenevalt säilida ka maksustamine Eestis. Kui üldiselt langeb lepingutes kokku lepitu kokku meie tulumaksuseadusega (st Eesti resident maksab välismaalt saadud pensionilt tulumaksu Eestis), siis mitme riigiga on kokku lepitud teisiti. Näiteks Soomes, Rootsis või Taanis elav Eesti pensionär peab Eestist saadud pensionilt maksma tulumaksu Eestis (ja vastupidi — Eestis elav Soome pensionär maksab tulumaksu Soomes), aga Lätis või Saksamaal elav pensionär maksab Eestist saadud pensionilt ainult oma elukohariigi tulumaksu. Mõne riigi puhul (nt Holland, Belgia) võidakse pensioni maksustada nii pensionäri elukohariigis kui pensionit maksvas riigis.

Erireeglid kehtivad riigiteenistuse eest makstud pensioni maksustamisele. Jutt käib meie mõistes eripensionist, mida makstakse näiteks endisele kohtunikule, politseiametnikule või kaitseväelasele. Kellele sellist pensioni makstakse, sõltub jällegi vastava riigi seadustest — olgu öeldud, et „riigiteenistus“ võib mõnes riigis tähendada ka näiteks arsti või õpetaja tööd. Kui tavalise pensioni puhul on vaid mõne riigi puhul (nt Soome) kokku lepitud, et seda pensioni võib maksustada ainult riik, kes pensioni maksab, siis riigiteenistuse puhul on see üldine reegel, kusjuures oluline on ka isiku kodakondsus. Näiteks kui Eesti kodanik saab Soome riigiametis töötamise eest Soome riigilt pensioni, siis niikaua kui ta elab Soomes, maksustab tema pensioni Soome, kui ta aga asub elama Eestisse, hakkab ta sellelt pensionilt maksma tulumaksu Eestile. Kui tegemist oleks Soome kodanikuga, kes on pensionipõlveks kolinud Eestisse, jääb tema pensioni maksustama Soome riik.

Kas üldse on võimalik, et Eesti kodanik töötab mõne välisriigi teenistuses? On ikka. Esiteks olgu meenutatud, et „riigiteenistus“ ei tähenda sugugi riigiametnikke, vaid ka muid töötajaid, kes ei pea olema selle riigi kodanikud. Teiseks võivad Euroopa Liidus paljudel ametikohtadel töötada ka teise liikmesriigi kodanikud. Kolmandaks võib inimene kodakondsust vahetada. Neljanda põhjusena võib nimetada muudatusi maakaardil, mille näiteid võime tuua ka Eesti 20. sajandi ajaloost.

Viimase näite elavaks kehastuseks on sõjaväepensionärid. Sõjaväeteenistuse eest makstavate pensionide maksustamisel kehtib omakorda veel terve rida erisusi sõltuvalt riigist. Näiteks Venemaalt saadavad sõjaväepensionid kuuluvad täies ulatuses Eestis maksustamisele, kuid kui kunagi peaks jõustuma Eesti ja Venemaa vaheline topeltmaksustamise vältimise leping (leping on Venemaa poolt ratifitseerimata), siis Eestis maksustamine lõppeks. Teise maailmasõja ajal Soome või Saksamaa sõjaväes teeninud isikute pension on Eestis maksustatav, kui pensionär on Eesti kodanik. Kui Eesti kodanik saab Saksamaalt mitte pensioni, vaid sõjategevuse ohvritele mõeldud hüvitist, siis seda Eestis ei maksustata.


(1) Teema kohta lähemalt vt Kingitus kõige nõrgemale. – MaksuMaksja, 2011, 4, lk 4-8; Lasse Lehis. Riigikogu alustas tööaastat traditsiooniliselt. – MaksuMaksja, 2011, 9, lk 5-6.

(2) Vt Tuuli Jõesaar. Oma õigusi mitte teavad pensionärid jäetakse tulumaksutagastusest ilma. – Eesti Päevaleht, 19.03.2013.

(3) Mõne välisriigi puhul on ka võimalik, et pensioni maksustavad mõlemad riigid, sel juhul arvatakse välismaal kinni peetud tulumaks Eesti tulumaksust maha. Selleks on vaja välismaalt saada tõend.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255