Poole aastaga laekus makse 2,43 miljardit eurot ehk 48,3 protsenti aastaks planeeritust. Eelmise aasta esimese poolega võrreldes kasvas maksulaekumine 173,2 miljoni euro ehk 7,7 protsendi võrra.
Juunis vähenes maksutulu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,5 protsenti 434,5 miljoni euroni. Eelkõige vähenesid juriidilise isiku tulumaksu ja käibemaksu laekumine.
Juriidilise isiku tulumaksu laekus juunis 32,6 miljonit eurot, mis on 10,2 miljonit eurot ehk 23,7 protsenti vähem kui eelmise aasta juunis. See on seotud erasektori möödunud aastaga võrreldes varem välja makstud dividendidega. Tänavu oli suurim tulumaksu laekumine mais, eelmisel aastal juunis. Riigiettevõtete dividendidelt laekub tulumaksu põhiosa teisel poolaastal. Kuue kuu kokkuvõttes on eelarvest täidetud 74 protsenti ja eelmise aasta sama ajaga võrreldes on maksutulu suurenenud 46,4 miljoni euro ehk 36,6 protsendi võrra.
Sotsiaalmaksu laekus juunis 175,5 miljonit eurot, esimese poolaastaga on eelarvest täidetud 49,1 protsenti. Võrreldes eelmise aasta algusega kasvas laekumine 6,9 protsenti ning kasv oli juunis aasta kõrgeim – 8,8 protsenti. Mais tõusis deklareeritud palk võrreldes eelmise aastaga 8,6 protsenti - mitmetel suurematel tegevusaladel, nagu hulgikaubandus, ehitus ning tervishoid, oli palgatõus kahekohaline. Palgasaajate arvu kasv püsis samal ajal 0,4 protsendi juures, neist suurim oli 5,3 protsendiga hulgikaubandus. Avalikus halduses on palgasaajate arv vähenenud juba möödunud aasta maikuust alates, tänavu mais oli vähenemine 2,2 protsenti. Palga väljamaksed on suurenenud enam kui palgasaajate arv ning see näitab keskmise palga kasvu.
Käibemaksu laekus juunis 119,2 miljonit eurot, kuue kuuga on eelarvest täidetud 48,5 protsenti, mis vastab eelarves oodatule. Võrreldes eelmise aasta juuniga vähenes laekumine 11,3 protsenti. Vähenemise põhjustas eelkõige Maksu- ja Tolliameti varasemast kiirem käibemaksu tagastamine hea maksukäitumisega suuri summasid tagasi küsinud ettevõtetele.
Maksustatav käive kasvas mais keskmiselt 1,6 protsenti, viie kuu kokkuvõttes on kasv 5,8 protsenti. Suurematest tegevusaladest on viie kuu kokkuvõttes enim kasvanud mootorsõidukite müügi ja hulgikaubanduse käive, vastavalt 7,9 ja 5,9 protsenti. Kõige tagasihoidlikumalt on samal ajal panustanud ehitussektor – maksustatava käibe kasv oli 2,3 protsenti.
