Enamasti kasutatakse pöördmaksustamist juhul, kui kauba või teenuse käive tekib ostja riigis, kuid kauba müüja või teenuse osutaja on mõne teise riigi ettevõtja, kes ei ole ostja riigis käibemaksukohustuslane – sel viisil välditakse mitteresidentide massilist registreerimist käibemaksukohustuslastena, kuna käibemaksu arvestamise kohustus pannakse ostjale, kes juba on maksukohustuslane (või piiratud maksukohustuslane). Kui ka ostja ei ole käibemaksukohustuslane ja seoses kauba soetamise või teenuse saamisega ei pea ennast kohustuslaseks registreerima, siis pöördmaksustamist rakendada ei saa ning müüja peab siiski ise end käibe tekkimise riigis käibemaksukohustuslasena registreerima ja vastava kauba või teenuse selle riigi käibemaksuga maksustama. Kui see vajadus puudub, deklareerib müüja kauba võõrandamise või teenuse osutamise oma asukohariigis nullmääraga käibena.
Piiratud maksukohustuslasena registreerimine on otseselt seotud pöördmaksustamisega ja puudutab isikuid:
- keda ei registreerita käibemaksukohustuslasena tavakorras, sest nad kas ei tegele üldse ettevõtlusega või
- tegelevad sellega väga väikeses ulatuses (mittetulundusühingud, riigi-, valla- ja linnaasutused) või
- on küll ettevõtjad, kuid teevad ainult maksuvaba käivet.
Ain Ulmre,
Põhja maksu- ja tollikeskuse maksude osakonna konsultant
Kogu artiklit koos näidetega saate lugeda Raamatupidamisuudistest Nr5 (132) 2011 (Telli)
