"Maksupetturite paljastamine ja ettevõtjate aus konkurents on vaidlustamatult põhiseaduspärased eesmärgid," kinnitas president Ilves, ent rõhutas: "Kõikide ettevõtjate koormamist täiendavate kulutuste ja kohustustega ning peaaegu kogu Eesti ärisaladust sisaldava andmebaasi loomist ei saa aga õigustada hüpoteetilise tõendamata oletusega, et nn maksuauk väheneb. Sedavõrd intensiivset põhiõiguste piirangut saab vaadelda põhiseaduspärasena üksnes juhul, kui suudetakse erinevaid käibemaksupettuse liike ja tüüpnäiteid analüüsides tõendada, et senised käibe varjamise ja riigilt käibemaksu väljapetmise skeemid muutuvad uue regulatsiooni tingimustes kas võimatuks või siis oluliselt kergemini avastatavaks ja neid ei ole võimalik kiiresti asendada uute tõhusate pettuseskeemidega."
Antud juhul ei ole sellist analüüsi tehtud, tõdes president Ilves. Tema hinnangul ei saa järelikult praegu usutavalt väita, et kavandatav ettevõtlusvabaduse piirang aitaks oluliselt parandada käibemaksu laekumist ning väldiks pettureile tegelikult tasumata käibemaksu tagastamist, samuti ei saa väita, et teisi võimalusi vähemalt samasuguses ulatuses käibemaksuaugu vähendamiseks ei ole.
"Seega on põhiõiguse §31 sisalduva põhiõiguse piiramine eelnimetatud viisil ja põhjustel vastuolus Põhiseadusega," seisab riigipea otsuses.
Ühtlasi palus Vabariigi President Riigikogul jälgida, et valitsus täidaks parlamendi 23.02.2011 otsust "Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018" , mille kohaselt tuleb seaduseelnõude väljatöötamise otsustamisse ning erinevate võimalike regulatsioonide eeliste ja puuduste läbiarutamisesse kaasata ettevõtjad, kohalikud omavalitsused ja kodanikuühendused. Riigikogu enda poolt kehtestatud põhimõtteid tuleb järgida kõigi seaduste puhul, ka nende puhul, mis saadeti Vabariigi Presidendile väljakuulutamiseks tänavu aasta lõpul.
Riigipea peab vajalikuks vältida olukorda, kus käibemaksuseaduse muudetud § 27 lg 1² jõustub, kuid tunnistatakse seejärel põhiseadusevastaseks ja kehtetuks, ent ettevõtjad on kulutused juba teinud või saanud karistada. Lisaks võimalikele kahju hüvitamise nõuetele, mis hakkaksid koormama riigieelarvet, kahjustaks taoline olukord Eesti ettevõtluskeskkonda ja mainet.
