Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on viimase aja riigikohtu otsuste valguses üha selgem, et põhiseadusest tulenevatesse väärtustesse tuleb alati tõsiselt suhtuda, sest hilisemad vaidlused ja nende eiramise tagajärjed võivad lõpuks väga kalliks osutuda. "Selliseid tagajärgi ei vaja kokkuvõttes ei riik ega ettevõtjad. Just seetõttu oleme ka omalt poolt alati rõhutanud õigusakti eelnõude põhjaliku mõjude analüüsi ja huvigruppide sisulise kaasamise vajadust, mida ei saa paraku teha kiirustades. Just need tegevused aitavad aga alati jõuda parima tulemuse ja konsensuseni ning selgitada välja sedagi, kas midagi tehakse kellegi erihuvidest või avalikest huvidest lähtuvalt," ütles Palts.

Tema sõnul on kaubanduskoda enamusele presidendi väljatoodud probleemidele ka ise varasemalt seadusandjate ja ministeeriumi tähelepanu juhtinud. "Ettevõtjate jaoks on tegemist enamikel juhtudel väga praktiliste probleemidega, mis lõpptulemusena väljenduvad kuludes. Samas tähendavad ebaproportsionaalsed kulud või läbianalüüsimata meetmed ka seda, et kavandatu võib olla vastuolus õigusriigi aluspõhimõtete ja põhiseadusega. Seda on president ka käesoleval juhul leidnud," lisas Palts.

President Toomas Hendrik Ilves otsustas jätta välja kuulutamata Riigikogus detsembris vastu võetud käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse, sest see on vastuolus põhiseadusega ning saatis selle tagasi Riigikogule uueks arutamiseks.

"Maksupetturite paljastamine ja ettevõtjate aus konkurents on vaidlustamatult põhiseaduspärased eesmärgid," kinnitas president Ilves, ent rõhutas, et kõikide ettevõtjate koormamist täiendavate kulutuste ja kohustustega ning peaaegu kogu Eesti ärisaladust sisaldava andmebaasi loomist ei saa aga õigustada hüpoteetilise tõendamata oletusega, et niinimetatud maksuauk väheneb.

"Sedavõrd intensiivset põhiõiguste piirangut saab vaadelda põhiseaduspärasena üksnes juhul, kui suudetakse erinevaid käibemaksupettuse liike ja tüüpnäiteid analüüsides tõendada, et senised käibe varjamise ja riigilt käibemaksu väljapetmise skeemid muutuvad uue regulatsiooni tingimustes kas võimatuks või siis oluliselt kergemini avastatavaks ja neid ei ole võimalik kiiresti asendada uute tõhusate pettuseskeemidega," ütles president.

Kuivõrd analüüsi tehtud ei ole, siis ei saa Ilvese hinnangul usutavalt väita, et kavandatav piirang aitaks oluliselt parandada käibemaksu laekumist ning vähendada petturitele tegelikult tasumata käibemaksu tagastamist. "Seega on põhiõiguse paragrahvis 31 sisalduva põhiõiguse piiramine eelnimetatud viisil ja põhjustel vastuolus põhiseadusega," seisab presidendi otsuses.

Eelmisel kolmapäeval võttis Riigikogu vastu käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tuleb käibemaksu deklaratsiooni lisas deklareerida üle 1000-eurosed arveldused. Maksu- ja Tolliameti peadirektori Marek Helmi hinnangul võiks tehingupartnerite info esitamine tagada riigile vähemalt 30 miljoni euro ulatuses täiendavat käibemaksulaekumist aastas.