Metsasektoris toimis pöördkäibemaksusüsteem aastatel 2001 kuni 2004, sellel perioodil toimus raiemahtude langus, kuid metsavarumise müügikäibemaksu deklareerimine oli sel perioodil stabiilne, mis annab alust väita, et pöördkäibemaksu rakendamisest oli abi, ütles Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann kirjas rahanduskomisjonile ja Rahandusministeeriumile.
"Üks reaalne ja märgatav protsess, mis sel perioodil toimus, oli see, et lühenes müügiahel metsaomaniku ja tööstusettevõtte vahel kuna petturitel ei olnud enam pöördkäibemaksu süsteemi korral vahendajana tegutsemisel mõtet," lisas ta.
Väärtusahela alguses olev füüsilisest isikust metsaomanik üldreeglina ei ole käibemaksukohuslane ning ta müüb raieõigust või metsamaterjali ilma tehingule käibemaksu lisamata. Vahendaja aga lisab kauba arvele käibemaksu, kui selle edasi müüb, kuna ta on käibemaksukohuslane.
See annabki petturitele võimaluse pettuseks tavalise käibemaksuregulatsioni korral, kuid seda võimalust ei ole pöördkäibemaksu korral. Väärtusahela lõpus olevad materjali ostjad, tasuvad pöördkäibemaksu korral sisendkäibemaksu otse riigile, mitte müüjale ning seetõttu ei sisene käibemaksuraha ostjatelt reaalselt ahelasse, vaid seda peavad müüjad deklareerima kui ostjatelt saamata jäänud müügikäibemaksu ning taotlema seda ise tagasi riigilt.
Otsmani sõnul annaks pöördmaksustamise kehtestamine riigile palju parema preventatiivse kontrolli võime. "See aitaks reaalselt maksupettusi ära hoida," sõnas ta.
