COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhang ja selle lahendamiseks kehtestatud eriolukord mõjutab valdava osa Eesti ettevõtete tegevust ja majandusnäitajaid. Seetõttu esitab Raamatupidamise Toimkond oma selgitustes peamised valdkonnad, millele nende valguses raamatupidamise aastaaruannet koostades tähelepanu pöörata. Selgitused on kättesaadavad Raamatupidamise Toimkonna lehel rahandusministeeriumi veebis.

Alati tuleb arvestada iga ettevõtte eripära ja konkreetsete tingimustega, mistõttu suur tähtsus on juhtkonna ja aruande koostaja kaalutlustel, kuidas rakendada Eesti finantsaruandluse standardi üksikuid sätteid. Aruande koostajad peavad iga olukorda kaaluma, lähtudes konkreetsetest tingimustest.

Selgitused keskenduvad kolmele valdkonnale: 

1. Aruandekuupäev ja järgnevad sündmused.

Esmaseks kaalutluseks viirusepuhangu ja eriolukorra mõjude arvestamisel peaks olema, kas tegemist on aruandeperioodi sündmusega või aruandekuupäeva järgse sündmusega. Arvestades, et esimesed koroonaviirusega nakatunud avastati Eestis 2020. aasta veebruari lõpus ning eriolukord kehtestati 12. märtsist 2020, siis on nende ettevõtete jaoks, kelle majandusaasta lõppes 31. detsembril 2019, üldjuhul tegemist aruandekuupäeva järgse sündmusega. 

Kuid juhul kui ettevõtte majandustegevus on seotud riikidega, kus viiruse levik avaldas mõju juba enne möödunud aasta lõppu, tuleb hinnata, kas võis olla tegu aruandeperioodi sündmusega. 

2. Tegevuse jätkuvus.

Olenemata sellest, kas viirusepuhangut ja eriolukorda on käsitletud korrigeeriva või mittekorrigeeriva aruandekuupäevajärgse sündmusena, peab ettevõtte tegevuse jätkuvuse hindamisel nende mõjusid arvestama. 

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel peab ettevõtte juhtkond hindama ettevõtte jätkusuutlikust vähemalt aasta jooksul pärast aruandekuupäeva. Kui tegevuse jätkuvus on ebakindel, peab juhtkond avaldama ebakindlust põhjustavad asjaolud. 

Kui ettevõte on alustanud tegevuse lõpetamist või tõenäoliselt teeb seda lähema aasta jooksul, tuleb aruanne koostada Raamatupidamise Toimkonna juhendi 13 “Likvideerimis- ja lõpparuanded” järgi, mis reguleerib likvideeritavate ettevõtete kajastamist.

3. Ettevõtetel tuleb hinnata, kas koroonaviiruse puhangu ja eriolukorra mõju on põhjustanud varade väärtuse languse.

Õiglases väärtuses kajastatud varasid, nagu osa finantsvarasid ja kinnisvarainvesteeringud, hinnatakse turuväärtusest või diskonteeritud tuleviku rahavoogudest lähtudes. Oluline on meeles pidada, et õiglane väärtus peab kaasama neid asjaolusid, mis eksisteerisid või olid teada aruandekuupäeval, kuid mitte vara väärtust pärast aruandekuupäeva mõjutanud asjaolusid. Enamik ettevõtteid ei peaks oma 31.12.2019 bilansis seetõttu kajastama pärast bilansipäeva toimunud varade õiglase väärtuse langust.

Varade osas, mida kajastatakse soetusmaksumuse meetodil – osa finantsvarasid, varud, materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad – või korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, nagu nõuded, tuleb hinnata, kas on indikatsioone varade väärtuse languse kohta ja vajadusel teha kaetava väärtuse testid. Paljudel ettevõtetel põhjustavad viirusepuhangu ja eriolukorra majanduslikud mõjud tõenäoliselt põhivarade ja võib-olla ka käibevarade väärtuse languse kriteeriumi. Kui varade väärtus langes pärast bilansipäeva toimunud sündmuste tõttu, ei tuleks väärtuse langust kajastada 31.12.2019 bilansis.

Raamatupidamise Toimkonna materjalid on kättesaadavad sellel lehel: https://www.rahandusministeerium.ee/et/easb/toimkonna-tegevus