"Peame pöörama rohkem tähelepanu tervishoiu rahastamise tõhususele. Ravikindlustuse aastane kulu on suurusjärgus miljard eurot. Kahtlemata on selle mahu sees võimalik leida veel võimalusi pakkuda senise kvaliteediga teenuseid rohkem," ütles Sester BNS-ile.

Ta rõhutas, et täiendav rahastus saab tulla ainult millegi arvelt – näiteks süsteemi sisemise tõhususe ja koos majanduskasvuga kasvava sotsiaalmaksu laekumise arvelt, prioriteetide ümberhindamisel või siis maksutõusu kaudu.

"Enne uutest rahastamisallikatest rääkimist eelistaksin arutada võimalikke struktuurseid reforme, mis meie ravikindlustuse süsteemi tervikuna efektiivsemaks muudaksid ja inimesi oma tervisest rohkem hoolima suunaksid," rääkis Sester.

Ta märkis, et selles valguses on räägitud personaalsetest tervisekontodest, aga ka erahaiglate ja eraarstide teenuste ostmisest, kui need on riigihaiglatest efektiivsemad. "Võimalik, et midagi on võimalik teha veel ka ravimiturul konkurentsi parandamiseks," ütles minister.

"Ootan tervise- ja tööministri ettepanekuid, kuidas tervishoiusüsteemi tõhusamaks muuta ja ravijärjekordi lühendada. Nagu valitsus on tõdenud, saaks seda ehk teha muu hulgas tühivisiitide arvu vähendamise kaudu, kui paremini tööle panna digitaalne registratuur koos patsientide parema teavitamise ja teiste e-tervise lahendustega," märkis Sester.

Ta lisas, et ka haiglad peavad pakkuma õigeid teenuseid, vajadusel koostöös teiste haiglatega. "Kindlasti on lahendusi veelgi, aga need peab terviseminister lauale tooma," rääkis Sester. Rahandusminister lisas, et lisaks struktuursetele reformidele on võtmeküsimus ka majanduskasv.

"Kui Eesti majandus kasvab piisavalt kiiresti, kasvavad ka palgad ja ravikindlustuse eelarve võimalused ning väheneb ka meditsiinipersonali palgavahe Soomega, mis on üks haigekassa kulude kasvu vedav tegur," märkis Sester.

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel moodustatud töörühma analüüsist selgub, et lähiaastatel oleks haigekassa eelarve demograafiliste muutuste tõttu pidevalt negatiivne ning tulupuudujäägi kompenseerimiseks võiks panustada lisaks sotsiaalmaksule raha mujalt riigieelarvest ja katta see näiteks tervisemaksudega.

"Demograafilistest muudatustest tulenev puudujääk tekib ilma poliitikamuudatusteta, praeguse rahastamise ja kulustruktuuri tingimustes," märkis muuhulgas sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi esindajaid hõlmanud töörühma analüüs, mis oli arutuse all ka teisipäevasel valitsuse kabinetinõupidamisel.

Kuna ravikindlustusse riigieelarvest lisavahendite suunamine halvendab valitsuse eelarvepositsiooni, on vaja ka katteallikaid. Tulu leidmiseks on üks võimalus tõsta või kehtestada uusi tervisekäitumisega seotud makse, nagu tubaka- ja alkoholiaktsiis, maksud kahjulikele toitudele-jookidele või maksud toidu koostisainetele, mille liigtarvitamine kahjustab tervist. Alternatiiv on tõsta või kehtestada muid makse, on kirjas töörühma analüüsis.