MTA peadirektor Raigo Uukkivi selgitab:
„MTA ettepaneku järgi küsitaks ettevõtte pangakonto käibe summat aasta kohta. Meie ettepanek ei ole saada detailseid andmeid inimeste ega ettevõtete pangakontol toimuvate tehingute kohta.
Näiteks ettevõttel A on pangas kaks kontot, mille aastane käive on kahe konto peale kokku 100 000 eurot. See on ainuke number, mille pank ettevõtte A kohta MTA-le sihitud andmevahetuse ettepaneku kohaselt edastaks. Selliseid andmeid saab kasutada ettevõtete käibe varjamise tuvastamiseks ning leida üles maksudest kõrvale hoidujad.
Kindlasti ei edastataks infot üksiktehingute kohta ja kindlasti ei saaks MTA kõnealuse andmevahetusega võimalust pangakontodel ringi vaadata.
Pankade ja maksuameti vahel toimuv sihitud andmevahetus on mitmes Euroopa riigis praktikas toimiv, seda nii eraisikute kui ettevõtete kontokäibe koondsumma edastamise osas. Sarnane ettevõtteid puudutav andmevahetus on juba toimimas näiteks Norras, Rootsis, Soomes, Itaalias, Saksamaal, Poolas, Portugalis, Iirimaal, igaühel oma seadusandlusest tulenevate nüanssidega. Lätis ja Leedus toimib sihitud andmevahetus aga juba mitmeid aastaid ka eraisikute kontokäibe koondsumma osas.
Ka Eestis nõuaks sihitud andmevahetus pankadega seadusemuudatust ning teema on tõstatunud Rahandusministeeriumis ettevalmistamisel oleva väljatöötamiskavatsuse eelaruteludest. Kas Eestis sellist lahendust kasutaja ja millised saaksid olema andmevahetuse detailid, on ühiskondlike arutelude ja seadusloomeprotsessi tulem.
MTA analüüsib jätkuvalt võimalusi oma tööülesannete efektiivsemaks muutmiseks ja vastutusvaldkonna arendamiseks. Meile on oluline, et kohusetundlikel maksumaksjatel oleks võimalikult lihtne ja mugav meie e-teenuseid kasutada, võrdse konkurentsi tagamiseks analüüsime aga võimalikult täpseid ja mõjusaid viise, kuidas probleemsed maksumaksjad leida ja suunata nad ühiskonda teistega võrdselt panustama.
Tänaseks on kõik MTA teenused digitaalsed ja järgmine samm, mis aitaks MTA maksude kokku kogumist tõhustada ilma maksumaksjale kallist menetlusressurssi lisamata, oleksid automatiseeritud lahendused andmevahetuseks, millest on ajendatud ka kõnealune ettepanek.“
