Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud enamasti sooritatud, lähtudes riigieelarve seadusest ning 2013. aasta riigieelarve seadusest ja selle muutmise seadusest. See tähendab, et riigieelarve seaduste täitmises riigikontroll olulisi vigu ei leidnud, seisab riigikontrolli pressiteates.
Riigi 2013. aastal kogutud tulud olid riigieelarve täitmise aruande kohaselt 7,67 miljardit eurot. Riigi tehtud kulud ja investeeringud olid kokku 7,64 miljardit eurot. 2013. aastal ületasid riigieelarves tulud kulusid 30 miljoni euro võrra. Riigil oli 2013. aasta lõpu seisuga varasid kokku 12,5 miljardi euro väärtuses ning enamiku varadest moodustab põhivara. 31. detsembri seisuga on riigil kohustusi kokku 5,5 miljardi euro väärtuses.
Riigieelarve täitmise aruandega antakse riigikogule ja avalikkusele teada, kui palju raha on valitsus aasta jooksul kasutanud ning kui palju on seda järgmisse eelarveaastasse edasi kantud. Riigikontroll on varasemates auditites kritiseerinud üleviidavate kulude kohta esitatava info ebapiisavust. Näiteks on 2014. aastasse üleviidav summa 536 miljonit eurot. Kahjuks on riigi koondaruande lugeja jaoks endiselt vastuseta küsimus, mis iga konkreetse ministeeriumi valitsemisala puhul kulude üleviimise põhjustas. Selgitusi raha ülekandmise põhjuste kohta ei ole alati esitatud ka ministeeriumide majandusaasta aruannetes. Arvestades ülekantava raha suurt hulka, on riigikontrolli hinnangul oluline ülekandmise põhjuste analüüs ning avalikustamine, et tagada raha kasutuse läbipaistvus ning eelarvete tõhusam planeerimine.
Positiivse muutusena võib esile tuua selle, et tänu riigieelarve seaduse esitusviisi muudatustele on iga-aastane riigieelarve ja selle täitmise aruanne omavahel paremini võrreldavad, märkis riigikontroll.
Raamatupidamise tsentraliseerimisest ja ühtse raamatupidamistarkvara kasutuselevõtust on raamatupidamise tase enamiku ministeeriumide valitsemisalas paranenud.
Arenguruumi jätkub
Samas on riigikontroll seisukohal, et ministeeriumide finantsaruandlust saab muuta ökonoomsemaks. Kuna nendel majandusaasta aruannetel on vähe kasutajaid, tuleks riigikontrolli hinnangul aruandluse nõuded üle vaadata ning neid võimaluse korral lihtsustada. Sellega välditaks kasutute aruannete koostamist ning hoitaks niiviisi kokku ministeeriumide tööaega, mis kulub mahukate aruannete koostamiseks. Aruandluse uuendamisel tuleks seejuures juhinduda põhimõttest, et andmestik riigi koondaruande ja valitsemissektori rahandusstatistika tarvis oleks piisav, kuid üleliigsest andmete kogumisest, aruannete koostamisest ning auditeerimisest tuleks loobuda.
Riigihangete puhul tuleb riigikontrolli hinnangul suuremat tähelepanu pöörata lihthangetele. Kaupade ja teenuste soetamisel on riigiasutused üldjuhul järginud riigihangete seaduse nõudeid. Siiski leidsid audiitorid mõningaid puudusi: tuvastati tegemata hankemenetlusi, eriti arvukalt lihthangete puhul, eksiti hankemenetluse liigi valikul, esines probleeme hangete aruannete esitamisega. Samas on riigiasutused parandanud oma hankekordasid ja plaane, mille puudujääkidele riigikontroll eelmisel aastal tähelepanu juhtis.
Riigikontroll auditeerib igal aastal kõikide ministeeriumide, riigikantselei ja põhiseaduslike institutsioonide raamatupidamist. Lisaks sellele kontrollib riigikontroll, kas riigiasutused on oma majandustehingute tegemisel lähtunud valdkonna olulisematest õigusaktidest: riigieelarve seadustest, riigivaraseadusest ja riigihangete seadusest.
Riigi raamatupidamise aastaaruande auditiga loob riigikontroll kindluse, et riigikogule ja avalikkusele esitatavad riigi raamatupidamise näitajad annavad õige info riigi finantsseisu ja lõppenud aasta majandustulemuse kohta ning riigieelarve täitmise aruanne annab asjakohast teavet riigi tulude ja nende arvelt tehtud kulutuste kohta. Selle auditiga võetakse ühtlasi kokku ja üldistatakse riigiasutustes tehtud auditite tulemused.
