Salasigarettide osakaal on Eestis ca 27–31% (võrdluseks: Soomes u 15%), iga neljas täiskasvanud inimene on suitsetaja¹.

Rahvusringhääling teatas hiljutisest uuringust, milles tõdetakse, et salakaubandus on kõikides Balti riikides tõusuteel. Küsitletud inimesed peavad salakaubanduse põhjuseks eelkõige liiga kõrgeid makse ja hindu. Selgub, et kõige tõhusamaks viisiks ebaseadusliku äritegemise vältimiseks on maksumäärade ja aktsiiside vähendamine ja äritegevust reguleerivate seaduste lõdvendamine².

Ajakirjanduselt on kriitikat saanud Maksu- ja Tolliamet, kes olevat salatubakavastases võitluses suhteliselt saamatu võrreldes politsei ja piirivalveameti tubli tööga. Seejuures on see piirivalvele kõrvaltegevus — näiteks püüavad nemad salakaubavedajaid nn rohelisel piiril ehk piiripunktide vahelistel aladel. Või siis piiripunktides, kus pole tollikontrolli. Aga piirivalve ei otsi nimme salasigarette ega tee seda mujal kui vaid piiril. MTA-l peaks olema, mille üle järele mõelda³.

Kriitikute hambusse on valusasti jäänud ka Rahandusministeerium, kes väidetavalt on salatubaka ohjamisele suisa takistusi teinud või vähemasti ääretult leigelt suhtunud, püüdes palli oma vastutuselt ära teise väravasse veeretada⁴. Näib, et probleem on kohutav, traagiline, lahendamatu ja asjassepuutuvatele instantsidele üle jõu käiv. Kui ikka Venemaal maksab pakk suitsu neli korda vähem kui Eestis, siis üks tavaline igapäevasuitsetaja maksaks selle paki eest võimaluse korral just vähem ja mitte neli korda rohkem. Isegi Riigikontroll on olukorrast teadlik ja teinud hiljutises kontrolliaruandes omapoolsed ettepanekud Eesti-Vene paremaks koostööks piiril ja salakaubitsejate peletamiseks⁵.

Saavutused

Samas ei saa tähelepanuta jätta, et asjas on ka rõõmustavamaid uudiseid — näiteks MTA 12. aprilli pressiteade, milles võeti kokku 2012. aasta esimese kvartali saavutusi käibemaksupettuste ja salakaubaveoga võitluse rindel⁶. Teatest selgub, et 8. märtsil vaadati läbi Hiinast saabunud konteiner, millest avastati 8,5 miljonit võltsitud Marlboro ja L&M sigaretti. Kaubaks oli märgitud kattekile. Esialgse arvestuse järgi oleks sigarettide sattumisel Eesti turule jäänud riigil maksudena saamata 1,2 miljonit eurot. Lisaks võimalikule maksukahjule hoiti ära ka võltsitud sigarettide tarbimisega seotud terviseriskid. Kui selliseid suuremahulisi ühekordseid leide oleks palju, saaks ka salasigaretituru ohjamine sammukese lähemale sihile — jõuda vähemasti Soomega sarnasele tasemele, kus salasigarettide osakaal on 15% ringis.

Tubakakoer ja muud ohjamismeetmed

Veebruari keskel märkis MTA tollikontrolli osakonna juhataja Urmas Koidu usutluses Eesti Päevalehele⁷, et salasigarettide osakaal Eesti sigaretiturust ei ole täpselt teada, seda hinnatakse kaudselt kas tühjade sigaretipaki leidude või küsitluste põhjal — Eestis teeb uuringuid konjunktuuriinstituut. Instituudi metoodika põhjal oli Eestis salasigarettide osakaal 2010. aastal 27–31%. Arvudesse süvenematagi tunnetatakse ja teadvustatakse tollitöös salasigarettide probleemi suurust. Kuna tubakaaktsiisi järjest tõstetakse, ei ole alust arvata, et salasigarettide osakaal Eestis oleks 2011. aastaga või käesoleval aastal langenud.

Salasigaretituru vähendamine on lähiaastate prioriteet. MTA plaanib juba sel aastal uute taktikaliste, ka tehnoloogiliste vahendite kasutuselevõttu, näiteks katsetatakse tollikontrollis tubakakoera.

Amet loodab, et uute meetmete kasutuselevõtuga saab lähiaastatel siiski rääkida üha kahanevast salaturust. Eesmärk on saada osakaal võrreldavaks Soomega ehk kahandada umbes 15%ni — ainult sel juhul saab amet enda tööd edukaks lugeda.

Miljonid versus protsendid

Pahede maksustamine on valitsuse poliitiline eesmärk. Mitu korda on ministrid seda maha hõiganud, ei jõua üles lugeda. Tubakaaktsiis, mille tõstmisega igal sügisel eelarvesse natuke manööverdamisruumi juurde tehakse, laekub samuti hästi⁸. Milles siis probleem? Üks häda on selles, et MTA küll tegutseb usinasti, aga osaliselt on ametnikel käed justkui seotud, mistõttu napib ressursse ja jõutakse jälile kaduvväiksele osale salasigarettidest.

Aprilli keskel avaldatud Rahandusministeeriumi kevadises majandusprognoosis on maksulaekumiste osas tubakaaktsiisi laekumist prognoositud 11% oodatust vähem. 2013. aastaks kavandatakse järjekordset tubakaaktsiisi tõusu, see peegeldub ka prognoosis: 2013. aastaks prognoositakse koguni 16% võrra oodatust väiksemat tubakaaktsiisi laekumist⁹. Ei ole vaja ülemäära palju nuputada — eks salatubakaäril on siin märkimisväärne süü. Kuidas ometi võiks salatubakaäri tõhusamalt ohjata?

Kõik on näinud telelõike MTA reididest, mis paljastavad tuhandetest või isegi miljonitest salasigarettidest koosnevaid illegaalseid saadetisi. Kui maksuamet räägib oma töö tulemustest, tuuakse esile, et kätte on saadud miljoneid maksumärkideta sigarette. Mullu avastas amet 18,7 miljonit deklareerimata sigaretti. See on mõistagi väga suur hulk. Kui aga võtta arvesse, et salasigarettide turu maht küündis Eestis eelmisel aastal umbes 550 miljoni sigaretini, siis kättesaadud 18,7 miljonit on küll jätkuvalt 18,7 miljonit, aga see moodustab üpris väikese osa salaturu mahust. Seega suutis MTA miljonite konfiskeeritud sigarettidega salaturgu survestada ei rohkem ega vähem kui tervelt 3,4-protsendises mahus. Riigil jäi saamata 50 miljoni euro suurune maksutulu.

Suured sulid, väiksed sulid

Tollitöö keskendub organiseeritud salakaubandusega võitlemisele. Samal ajal peab amet seaduse järgi menetlema igat rikkumist. Pisirikkumistele kulub kõige rohkem ressurssi, sest seaduse kohaselt tuleb korduva väärteo puhul algatada kriminaalasi. Selle sätte mõju õiguskuulekusele on leebete karistuste tõttu aga väga väike, kohtulikult karistatute arv aga kasvab. Näiteks 2011. aastal oli 365 kriminaalasjas kahtlustatavat seotud sigarettide käitlemisega¹⁰.

MTA esindaja sõnul peaks seadus võimaldama kiiret ja lihtsat väärteo korras karistamist otse tollipiiril. Seni kasutatakse lihtsustatud võimalusi, näiteks väikse koguse salasigarettide loovutamine Narva tollipunktis ilma menetluskuludeta. Sellega hoitakse ära ligi miljoni salasigareti sissetoomine aastas, kuid karistuseta jäämine ei distsiplineeri rikkujat.

Dekriminaliseerimine

Praeguse seaduse kohaselt, kui isik tuleb teistkordselt üle piiri, tal on kaasas rohkem kui 40 sigaretti ja ta on eelmisel korral ka kinni peetud, on see kriminaalkuritegu. Hetkel on menetluses suur hulk kriminaalmenetlusi, kus kuriteo objekt jääb 100–1000 sigaretini. MTA on maksupettuste tõkestamise valitsuskomisjonis teinud Jürgen Ligile korduvalt ettepaneku muuta võimalikult kiiresti karistusseadustikku, et kuriteo kirjelduses oleks viide ainult suurele kogusele, ca 100 000 sigaretile ja mitte oodata eeldatavasti 2014. aastal jõustuvaid karistusõiguse muudatusi. See tähendaks, et suhteliselt väikeste koguste ületoomisel ei pea alustama kriminaalmenetlust, mis nõuab ebaproportsionaalselt palju riigi ressurssi, aga mille korralekutsuvad tagajärjed on küsitavad. Kriminaalkaristuse asemel võiks olla tõhusam võimalus — väärteomenetlus ja trahvi määramine kohapeal (see oleks korduvväärtegude dekriminaliseerimine).

Dekriminaliseerimise teed ei söanda kergekäeliselt minna aga Justiitsministeerium (kelle pädevusse kuuluvad riigi karistuspoliitika küsimused). Maksupettuste tõkestamise valitsuskomisjoni koosolekul esindanud Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Astrid Asi seadis ettepaneku küsimärgi alla, sest tegu polevat lihtsa otsusega ning inimestel võib loodetud käitumise asemel hoopis tekkida karistamatuse tunne ja trahvid jäetakse lihtsalt maksmata¹¹.

Kontrollreid

Maksuamet hakkas veebruari alguses Narva tollipunktis kontrollima Venemaalt Eestisse sisenevaid jalakäijaid avastamaks neil lubatud piirmäära ületavaid sigarette. Esimene taoline süvendatud kontroll kestis nädal aega. Operatsiooni ajal vormistati 7 väärteoprotokolli, millega peeti kinni 3500 sigaretti. Riigi omandisse loovutamise akte vormistati 19, mille tulemusel andsid inimesed ära 3250 sigaretti.

Vahetult enne tollikontrolli läbimist viskasid piiriületajad piiripunktis asuvatesse konteineritesse üle normi olevaid sigarette u 380 korral ja kokku heideti ära 24 110 sigaretti. Nädala jooksul enne operatsiooni läbiviimist visati sigarette konteineritesse üle kahe korra vähem¹².

Laiendatud konfiskeerimine

Mida siis suuremate, organiseeritud rikkujatega paremini teha? MTA on teinud ettepaneku salakaubanduse puhul kasutusele võtta nn laiendatud konfiskeerimine, nagu see on mõnede raskemate kuritegude puhul, näiteks narkokaubandus või rahapesu. Laiendatud konfiskeerimine tähendab seda, et konfiskeeritakse kogu isiku vara, mis ta on eeldatavalt saanud kuriteo toimepanemisega. Ka kõrgemad karistusmäärad aitaksid kindlasti salakaubandust paremini ohjeldada.

Seni ei ole MTA ettepanekutele Rahandusministeeriumi ega Justiitsministeeriumi tegevust järgnenud. Ajakirjanik Raimo Poom igatahes on päris pessimistlik, asudes seisukohale, et Rahandusministeeriumi tegelikku tahet aidata salasigaretiturgu võimalikult kiirelt ohjeldada näitab seegi, et probleemi lahkamiseks ja lahenduste otsimiseks mõeldud tähtis valitsuskomisjon käis mullu koos täpselt ja ainult kaks korda. Sedagi ainult aasta esimeses pooles¹³.

Suits või porgand

Allakirjutanu arvates aga ei tasuks optimismi veel minetada. Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla on veebruaris 2012 ajakirjanikule vastanud, et karistuspoliitika küsimused kuuluvad Justiitsministeeriumi valitsemisalasse ning Rahandusministeerium on 2010. aasta aprillis oma seisukoha korduvväärtegude dekriminaliseerimise osas neile esitanud ja teinud sarnaseid ettepanekuid korduvalt ka pärast seda. Ministeerium leiab jätkuvalt, et probleem on terav, vajab kiireloomulist lahendamist, ning loodab tulemusi seaduseelnõu kujul näha 2012. aasta sügisel.

Eks seadusemuudatuste ettevalmistamise ja kooskõlastamise veski jahvatab aeglaselt, aga loodetavasti kindlalt. Seniks üleskutse: inimesed, ärge suitsetage, see ju tapab, sööge parem kas või porgandit! Nii teete head oma hammastele, hambumusele, seedimisele — tervisele üleüldiselt.

¹ Eesti Konjunktuuriinstituut. Illegaalsete tubakatoodete kaubandus ja tarbimine Eestis 2010. Avaldatud mais 2011, www.ki.ee. Uuringust lähemalt vt Lasse Lehis. Kuidas tõsta tubakaaktsiisi? – MaksuMaksja, 2011, 10, lk 25-27.
² Priit Luts. Uuring: salakaubandus on Balti riikides tõusuteel. – Uudised.err.ee, 13.04.2012.
³ Raimo Poom. Maksu- ja Tolliameti saamatus 60 miljoni eurosel salasigaretiturul. – Eesti Päevaleht Online, 01.02.2012.
⁴ Raimo Poom. Kas maksuameti salatubakavõitlust takistati ülevalt? – Eesti Päevaleht Online, 14.02.2012.
⁵ Eesti-Vene piiriületust parandavad salakaubitsejate peletamine ja parem riikide koostöö. – Riigikontrolli 05.04.2012 pressiteade.
⁶ Amet keskendub suurtele käibemaksupettustele ja salakaubaveole. – MTA 12.04.2012 pressiteade.
⁷ Raimo Poom. Maksuamet käärib käised salatubakaga võitlemiseks. – Eesti Päevaleht Online, 13.02.2012.
⁸ Vt viide 3.
⁹ Rahandusministeeriumi 2012. aasta kevadine majandusprognoos, 03.04.2012. – www.fin.ee.
¹⁰ Vt viide 6.
¹¹ Vt viide 4.
¹² Maksu- ja Tolliamet kontrollis Narvas jalakäijaid. – MTA 10.02.2012 pressiteade.
¹³ Vt viide 4.

Hiie Marrandi,
jurist,
Eesti Maksumaksjate Liit

Artikkel on ilmunud Eesti Maksumaksjate Liidu ajakirjas Maksumaksja.