Arvestades Eesti ning meist lõunas asuvate naaberriikide majanduskeskkonna sarnasust on allpool toodud siirdehinna revisjoni praktika nüansid lisaks Eestile ka Läti ja Leedu kohta.
Kui võrrelda siirdehindadele spetsialiseeruva tiimi suurust paari aasta tagusega, siis selgub, et Leedu maksuhaldur on siirdehindade spetsialiste neljandiku võrra vähendanud. Vaatamata mõnevõrra üllatavale inimeste arvu vähenemisele, eriti arvestades viimaseid OECD BEPS initsiatiive rahvusvahelise maksusüsteemi, sh siirdehindade valdkonna reformeerimisel, plaanib Leedu maksuamet suurendada järgneva kahe aasta jooksul viiendiku võrra siirdehindade kontrolliga tegelevate inimeste arvu . Läti on liikunud aga järjekindlalt siirdehindade kontrollijate tiimi kasvatamise teed – võrreldes paari aasta taguse ajaga, kui tehingute kontrollimise osakonnas oli siirdehindade spetsialiste viis ning vajadusel kaasati täiendavalt 5-10 spetsialisti ka teistest osakondadest, tegeleb siirdehindadega nüüd 15 täiskohaga inimest. Eesti on leidnud enda jaoks kesktee – siirdehindadega tegeleb jätkuvalt 6 inimest ning järgneva kahe aasta jooksul jääb see arvatavasti enam-vähem samale tasemele. Vaatamata volatiilsetele aegadele majanduses, ei ole Eesti maksuamet selle maksuvaldkonna kontrollimise ressursse vähendanud.
Kuigi Eestis on siirdehindadele spetsialiseerunud maksurevidente kõige vähem, tuleb arvestada, et kõik rohkem kui 300 Eesti maksurevidenti omavad siirdehindade alaseid baasteadmisi, mis võimaldab igal revidendil ka muude maksukontrollide raames kontrollida siirdehindade vastavust turuväärtusele.
Eesti maksuameti huviorbiidis on jätkuvalt need Eesti äriühingud, kes teevad tehinguid Põhjamaade seotud isikutega, k.a need, kelle emaettevõtjad asuvad kas Rootsis, Taanis või Norras. Jätkuvalt on tähelepanu keskmes ka Soome, Läti ja Leedu ning viimaste aastate jooksul on Eesti maksuameti kontrollides täheldatud suurenevat huvi ka Hollandi ja Küprose vastu. Endiselt kontrollitakse piisava regulaarsusega Eesti suurimaid kaubanduspartnereid, madala maksumääraga jurisdiktsioone, riike, kellega Eestil ei ole maksulepinguid, ning kohaliku peakontoriga ettevõtjaid.
Viimase EY uuringu kohaselt pälvivad Eesti maksuameti suurimat tähelepanu varahalduse, automüügi, panganduse, tarbekaupade, kapitaliturgude, farmaatsia ja kinnisvara tegevusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad. Leedu maksuamet uuendab fookuses olevate tegevusharude ülevaadet kahe-kolme aasta tagant ning 2014. aasta uuringu kohaselt olid Leedu maksuhaldurite tähelepanu keskpunktis panganduse, kapitaliturgude, metalli ja kaevanduse tegevusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad. Seevastu Läti maksuametil puudub aga üldse majandusharupõhine fookus siirdehindade revisjoni algatamiseks.
Eesti maksuameti hinnangul on enim kontrollitud seotud isikute vahelised tehingud olnud juhtimis- ja tugiteenused (ligikaudselt 30% kõikidest maksurevisjonidest) ning finantseerimistehingud (samuti ligi 30%), mis kokku teeb üle poole kõikidest maksuameti kontrollidest siirdehinna valdkonnas. Äritegevuse restruktureerimisega seotud toimingud seotud osapoolte vahel pälvivad tähelepanu 15% juhtudel, neile järgnevad kaupade müük (15%), immateriaalne vara (5%) ja kulude jagamise kokkulepped (5%).
Leedus on kõige enam kontrollitud finantseerimistehingute siirdehindasid (50% juhtudel), kaupade müüki (15%), kontsernisiseseid teenuseid (15%), kinnisvara ja finantsinstrumentidega tehtavaid tehinguid (15%) ning toiminguid immateriaalse varaga (5%). Lätis on enim kontrollitud kaupadega seotud tehinguid, tehinguid immateriaalse varaga ning kontsernisiseseid teenuseid ja laenutehinguid.
Üheski Balti riigis ei näe maksuseadused ette siirdehindadespetsiifilist maksutrahvi, vaid lähtutakse üldistest maksusanktsioonidest. Nii on Eestis ja Lätis märgatavalt kasvanud siirdehindadega seotud viivisid, mis moodustavad üle 50% lisandunud maksusummast. Leedus on siirdehindadega seotud viivised alla 25% juurdemääratud maksusummast.
Huvitava asjaoluna võib välja tuua, et viimase kahe aasta jooksul on Eesti maksuamet määranud siirdehinna korrigeerimise puhul viiviseid 75-100% juhtudel, mis tähendab, et juhul kui seotud isikute vahelistes tehingutes on nõrk koht, mille maksuamet avastab, on praktiliselt võimatu pääseda sellest, et lisaks juurdemääratud maksusummale tuleb ära tasuda ka kopsakas maksuintress.
Eesti äriühingud, kelle siirdehindasid kontrollitakse, valitakse alustel, mis ei ole viimase paari aasta jooksul eriti muutunud:
- viiakse läbi põhjalik riskianalüüs
- analüüsitakse äriühingu kasumlikkust
- vaadatakse, kas äriühingutes on toimunud restruktureerimine
- vaadeldakse seotud isikute vaheliste tehingute iseloomu ja mahtusid
- kontrollitakse, kas äriühingus on varem maksukontrolle läbi viidud
Siirdehindade kontroll võidakse algatada ka siis, kui muude maksude ülevaatamise käigus avastatakse riske. Lätis ja Leedus tuginetakse maksurevisjoni objekti valikul sarnastele kriteeriumitele.
Üheks oluliseks erinevuseks Eesti, Läti ja Leedu siirdehindade praktikas on asjaolu, et Eesti äriühingul puudub võimalus saada siirdehindade osas siduvat eelotsust, mis annaks äriühingule kindluse, et seotud isikutega tehtud tehingud on toimunud korrektselt. Leedus on see võimalus olemas alates 2012. ja Lätis alates 2013. aastast.
Seega võib eeloleva põhjal tõdeda, et kuigi kõigi kolme riigi siirdehindade määramise reeglid põhinevad samal alusel, st OECD juhendil, siis võib iga riigi kontrollpraktika olla erinev. Samuti on oodata, et OECD BEPS initsiatiivi lõplikud tulemused võivad oluliselt mõjutada Eesti ja naaberriikide maksunduslikke, sh siirdehindade õigusnorme, ning see, et lähiaastatel siirdehindade reeglid täpsustuvad, võimaldades maksuametitel omada laiemat ja palju põhjalikumat pilti maksumaksjate tegevusest iga riigi lõikes, kus seotud osapooled tegutsevad, on lähima paari-kolme aasta tegelikkus, milleks Eesti ettevõtjad peavad juba praegu valmistuma hakkama.
Seega, kui maksuametnike tähelepanu kasvab siirdehindade vastu, siis mõistlik ettevõte püüab olla sammu ees ning tagada, et probleeme ei tekiks Eestis ja välisriikides.
Uuring on leitav siit:
