Kes maksavad käibemaksu

• Käibemaksukohustuslane

Käibemaksukohustuslane maksab käibemaksu enda müügikäibelt, välisriigi ettevõtjalt ostetud ja Eestis pöördmaksustamisele kuuluvatelt kaupadelt ja teenustelt, Eestisse imporditud kaupadelt ja teiselt Eesti maksukohustuslaselt ostetud siseriiklikule pöördmaksustamisele kuuluvatelt kaupadelt ning tal on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

• Piiratud käibemaksukohustuslane

Piiratud käibemaksukohustuslane ehk isik, välja arvatud tavakorras käibemaksukohustuslasena registreeritud isik ja ettevõtlusega mittetegelev füüsiline isik, kes on registreeritud või kes on kohustatud end registreerima piiratud maksukohustuslasena. Piiratud käibemaksukohustuslane maksab käibemaksu ainult välisriigi ettevõtjalt ostetud ja Eestis pöördmaksustamisele kuuluvatelt kaupadelt ja/või teenustelt ning Eestisse imporditud kaupadelt, temal ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.

• Muu isik

Mittemaksukohustuslane, kes impordib kauba, soetab teisest liikmesriigist aktsiisikauba (välja arvatud füüsilise isikuna isiklikuks otstarbeks) või uue transpordivahendi, lõpetab kauba maksuladustamise ilma võõrandamiseta, toob ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba aktsiisilaost välja ilma võõrandamiseta või on mingil põhjusel näidanud arvel käibemaksu, mida näidata ei oleks tohtinud.

Mida maksustatakse käibemaksuga

• käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti
• kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import
• teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud maksuvaba käive
• kauba või teenuse maksuvaba käive, millele on maksukohustuslane vabatahtlikult lisanud käibemaksu
• kauba ühendusesisene soetamine, välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine

Millal tekib käive

Käive, välja arvutatud ühendusesisene käive, tekib:

• kauba ostjale üleandmise või teenuse osutamise hetkel või
• kauba või teenuse eest osaliselt või täielikult makse laekumise hetkel.

Käibe tekkimise aja määramisel lähtutakse sellest, kumb esimesena eespool toodud tingmisutest saab täidetud.

Kus tekib käive

Käibe tekkimise koha määramine on aluseks sellele, millises riigis toimub käibe maksustamine. Kaupade käive tekib üldjuhul kauba asukohariigis. Teenuse käibe tekkimise koha määramine sõltub teenuse iseloomust.

Kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui:

• kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest käivet või kaugmüüki Eestist teise liikmesriiki isikule, kes ei ole teise liikmesriigi maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane, välja arvatud käibemaksuseaduse (edaspidi – KMS) § 9 lõikes 2 nimetatud juhul.
• Eestis maksukohustuslasena registreeritud ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik teostab kaugmüüki Eesti isikule, kes ei ole maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane (KMS-i § 9 lg 1 p 2).
• Ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik võõrandab paigaldatava või kokkupandava kauba ning paigaldab või paneb selle kokku Eestis või see kaup paigaldatakse või pannakse Eestis kokku tema eest (KMS-i § 9 lg 1 p 3).
• Kaup, sealhulgas pardal tarbitav ja kaasamüüdav kaup, võõrandatakse vee- ja õhusõiduki pardal, mis väljub Eestist rahvusvahelisele reisile (KMS-i § 9 lg 1 p 4).
• Eestis asuvale Eesti maksukohustuslasest edasimüüjale võõrandatakse võrgu kaudu maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergiat (KMS-i § 9 lg 1 p 5).
• võrgu kaudu edastatav maagaas või elektri-, soojus- või jahutusenergia võõrandatakse kauba soetajale, kes kasutab seda kaupa Eestis. Kui kauba soetaja jätab kogu kauba või osa sellest kasutamata, käsitatakse kasutamata jäänud kaupa Eestis kasutatud kaubana, kui selle soetaja asukoht või püsiv tegevuskoht, mille tarbeks on kaup võõrandatud, on Eestis. Sätet ei kohaldata KMS-i § 9 lõike 1 punktis 5 sätestatud juhul.

Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti, kui:

• teenust osutatakse Eestis registreeritud maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või kui teenust osutatakse Eestis oleva asukoha või püsiva tegevuskoha kaudu isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, välja arvatud KMS-i § 10 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud juhtudel.

Arvele märgitavad viited

Teatud tehingute puhul tuleb arvele täiendavalt märkida ka viide kas KMS-i vastavale sättele või käibemaksudirektiivi sättele. See nõue tuleneb käibemaksudirektiivi artiklist 226 ja on KMS-i § 37 lõikes 8 võimalikult täpselt sätestatud, märkides ära nii konkreetsed tehingud kui ka iga tehingu puhul vajalikud viited. Viited on vajalikud näiteks maksuvaba käibe ja nullmääraga maksustatava käibe puhul, ühendusesiseste tehingute puhul ja erikordade rakendamisel.