Eesti Konjunktuuriinstituudi täna esitletud varimajanduse uuringust selgus, et ümbrikupalkade maksmise tõttu jäi riigil mullu maksudena saamata arvestuslikult 146,1 miljonit eurot, sellest sotsiaalmaks moodustas 72,18-109,77 miljonit eurot ja füüsilise isiku tulumaks 43,73-66,6 miljonit eurot.
Võrreldes 2011. aastaga, kui riigil jäi ümbrikupalkade tõttu saamata 100,3 miljonit eurot, oli tõus märkimisväärne, kuid sellel on omad põhjused, seisab uuringus. Esiteks oli 2011. aasta tulemus natuke erandlik selle poolest, et ümbrikupalga saajate osakaal kõigist töötajatest oli küsitluse põhjal suhteliselt madal ja seetõttu jäi oluliselt väiksemaks ka arvestuslik illegaalset töötasu saanute arv.
2012. aastal kasvasid korraga nii tööga hõivatute arv kui ka ümbrikupalka saanute osatähtsus, mistõttu suurenesidki arvestuslikud maksukaotused olulisel määral. Võrreldes 2010. aastaga on riigi maksukaotused ümbrikupalkade tõttu kasvanud kolm protsenti.
Mullu sai viis protsenti elanikest regulaarselt ümbrikupalka, seitse protsenti sai seda vahetevahel ja 88 protsenti mullu ümbrikupalka ei saanud. Enamik ehk 88 protsenti ümbrikupalga saajatest on illegaalset töötasu saanud väikestest, kuni 19 töötajaga ettevõtetest. 20-49 töötajaga ettevõtetest sai illegaalset töötasu kaheksa protsenti ning 50-249 töötajaga ettevõtetest neli protsenti ümbrikupalga saajatest.
Ümbrikupalga saajatest 41 protsenti oli sellega rahul, 35 protsenti ei olnud rahul ja 24 protsenti suhtusid sellesse ükskõikselt. Võrreldes 2011. aastaga ümbrikupalgaga rahulolevate inimeste osakaal vähenes ja rahulolematute osakaal suurenes. Rahulolematutest 73 protsenti märkis, et nad kaotaksid töö, kui nad ei nõustuks ümbrikupalgaga.
Ümbrikupalga saanutest 22 protsenti töötas mullu ehituses, samuti 22 protsenti töötas kaubanduses, 16 protsenti töötas tööstuses, kaheksa protsenti transpordi valdkonnas, kuus protsenti põllumajanduses ja kaks protsenti toitlustuses.
Läbi aastate on ehitus olnud Josingu sõnul juhtival kohal ümbrikupalkade maksmises, samuti kaubandus. "Eriti just kogu turukaubandus on raskesti jälgitav ja kontrollitav, et mis makse seal makstakse," ütles Josing.
Üheksa protsenti uuringus osalenutest pooldas ümbrikupalga maksmist, 75 protsenti ei pooldanud ja 16 protsenti ei osanud öelda. Ümbrikupalga mittepooldajatest 81 protsendil oli rahulolematuse põhjuseks asjaolu, et ümbrikupalga saajal puudub või väheneb ravi- ja pensionikindlustus, 65 protsenti leidis, et see on ülekohtune ausate maksumaksjate ja ettevõtjate suhtes ning 64 protsenti märkis, et riigile jäävad seetõttu maksud laekumata ja riik ei saa seetõttu pakkuda teenuseid.
"Ümbrikupalga saajatest paljud on tihti sundvaliku ees, eriti just maapiirkondades, kus valikud on suhteliselt piiratud ja inimesed ei saa tihtipeale liikuma," selgitas Josing.
Ümbrikupalga pooldajatest 72 protsenti leidis, et Eestis on töötajate maksukoormus liiga suur, 56 protsenti leidis, et ümbrikupalk on ellujäämiseks vajalik ja 54 protsenti märkis, et töötaja saab nii suuremat palka.
"Ligikaudu 17 protsenti ettevõtetest ehk 10 000 ettevõtet maksavad ümbrikupalka," märkis Maksu- ja Tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe uuringu tutvustusel.
Veermäe sõnul on ameti jaoks kõige suuremaks murekohuks siiski läbi aastate olnud käibemaksu laekumine ja alles seejärel tulevad ümbrikupalgad ning aktsiisid.
Ümbrikupalkadest rääkides ütles Veermäe, et ameti jaoks on jätkuvalt prioriteediks ehitusvaldkond. "Võiks lõpetada ära sprindivõistlused ehitusplatsidel, et maksuametnikud ei peaks taga ajama kõiki neid ehitajaid, kes on seal "esimest päeva" tööl," rääkis ta.
Samuti on käesoleval aastal ehitusvaldkonnas probleemiks eurotoetuste kadumine, mis omakorda survestab ümbrikupalkade maksmist, lisas Veermäe.
