Eesti ettevõtete ning eraisikute maksekäitumine on nelja viimase aasta jooksul püsinud olulises osas muutumatuna, selgub krediidikorraldusettevõtte Intrum Justitia viimasest ettevõtete, tarbijate ja avaliku sektori asutuste maksekäitumise uuringus.
Ettevõtted viivitavad arvete tasumisega keskmiselt 14, avaliku sektori asutused 10 ja tarbijad seitse päeva. Eesti ettevõtted hilinevad praegu arvete maksmisega päeva võrra vähem kui aasta eest.
"Uuringus küsiti ettevõtetelt muuhulgas ka seda, millises järjekorras nad tasuvad arveid likviidsusprobleemide korral. Enamikus Euroopa riikides tasuvad ettevõtjad kõigepealt maksud riigile ja seejärel tasutakse kõige olulisemate tarnijate arved," kommenteeris Intrum Justitia juhataja Ivar Tammemäe.
"Eestis makstakse esmalt olulisematele tarnijatele, seejärel tasutakse maksud ning kolmandana kohustused panga ees. Siin on Eesti ettevõtete käitumises toimunud oluline muutus, kuivõrd veel 2009. aastal oli pank esimene, mis likviidsusraskustes ettevõttelt raha võis loota," lisas Tammemäe.
Kui Euroopa ettevõtted tasuvad arveid keskmiselt 49 päeva jooksul arve väljastamisest alates, siis Eestis on see aeg 34 päeva. Heas mõttes paistavad silma Eesti eraisikud, kes tasuvad arved 17 päevaga arve saamisest arvates.
See on sarnane Soome tarbijate käitumisele, kus arved makstakse keskmiselt 15 päeva jooksul. Teistes Skandinaavia riikides kulub tarbijatel arve väljastamisest tasumiseni 22-24 päeva, Lõuna-Euroopa riikides aga 57-74 päeva.
Meie regiooni avaliku sektori maksekultuur eristub selgelt Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikidest. Soomes kulub avaliku sektori asutustel arvete maksmiseks 24 ning Eestis 25 päeva, selgub uuringust.
Teistes Skandinaavia riikides kulub selleks 33-35 päeva, Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikides aga 85-170 päeva.
Samas on üle 90 päeva võlas olevate arvete osakaal Eestis kaks korda suurem kui Skandinaaviamaades, vastavalt 14 ja seitse protsenti kõikidest väljastatud arvetest.
Euroopas tervikuna on lootusetute võlgnevuste osakaal kasvanud aastaga 2,8 protsendilt kolme protsendini kogukäibest. Kui Eestis on ebatõenäoliselt laekuvate arvete osakaal Euroopa keskmine ehk kolm protsenti, siis Kreekas ja Horvaatias on lootusetuid võlgu juba 9,9 protsenti aastasest kogukäibest.
Lätis on vastav näitaja viis protsenti. Kõige rohkem kasvasid lootusetud võlad uuringu kohaselt viimase aastaga Kreekas ja Lätis, aga ka Poolas ja Iirimaal.
Makseriskid tervikuna on aasta jooksul kasvanud eelkõige Kreekas, Küprosel, Ungaris ja Lätis, vähem ka Leedus, Itaalias ning Iirimaal. Makseriskid on langenud Skandinaaviamaades, Austrias ning Saksamaal.
