Hiljuti sõlmitud koalitsioonileppe ühed enim kõneainet pakkunud punktid on olnud maksumuudatused ning peretoetuste vähendamine. Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) kolmikliit teatas ühelt poolt maksuküüru kaotamisest, kuid samal ajal lepiti kokku ka tulu- ja käibemaksu tõusus ning automaksu kehtestamises. Lisaks lubati vähendada lasterikka pere toetust ning kaotada lastega peredele kehtivad maksusoodustused.
Arvamusliidrite ning opositsioonipoliitikute poolt on kõlama jäänud seisukoht, et nimetatud maksutõusud ja toetuste kärped on vajalikud, et kompenseerida maksküüru kaotamisest tekkiv puudujääk riigieelarves. Sellest tulenevalt palus Ühiskonnauuringute Instituut Eesti inimestel hinnata, kas maksuküüru kaotamine õigustab nimetatud maksutõuse ja kärpeid.
Maksuküüru ja maksutõusude kohta küsiti, kas maksuküüru kaotamine õigustab planeeritud maksutõuse nagu näiteks käibemaksu tõus ja automaks? 21 protsenti vastajatest ütles „jah“ või „pigem jah“, 66 protsenti „pigem ei“ või „ei“ ning 13 protsenti vastas „ei oska öelda“.
Kui reformierakonna toetajatest 59 protsenti arvab, et maksuküüru kaotamine õigustab maksutõuse, siis kõigi teiste suuremate erakondade toetajate seas on enamuses vastajad, kelle arvates ei õigusta.
Maksuküüru ja peretoetuste vähendamise kohta küsiti, kas maksuküüru kaotamine õigustab peretoetuste vähendamist? 25 protsenti vastajatest ütles „jah“ või „pigem jah“, 64 protsenti „pigem ei“ või „ei“ ning 11 protsenti vastas „ei oska öelda“.
Sarnaselt eelmisele küsimusele on reformierakonna toetajate seas enamuses ehk 61 protsenti vastajad, kelle arvates maksuküüru kaotamine õigustab peretoetuse vähendamist ning kõikide teiste suuremate erakondade toetajate seas on enamuses vastajad, kelle arvates ei õigusta.
Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute Instituudi teaduri Martin Mölder sõnul taolist tulumaksusüsteemi muutmist ning selle tõttu teiste maksude tõstmist või peretoetuste vähendamist toetavad sisuliselt ainult reformierakonna valijad. "See näitab ilmselt osalt, et reformierakonna toetajad tunnevad selle märksõna taga oma erakonna ära ja kujundavad oma hoiakud vastavalt. Samas on reformierakonna toetajate hulgas ka väga palju neid, kes nendest muudatustest kõige enam vähemalt oma palga osas võidavad," rääkis Mölder.
"Kuid kui poolehoid tuleks ainult omakasu kaalutlustel, võiks eeldada, et ka Eesti 200 toetajate hulgas oleks toetus selle maksureformi nimel teiste maksude tõstmisele või peretoetuste vähendamisele suurem. Ka Eesti 200 valijate hulgas on väga palju taolise sissetulekuga inimesi, kes sellest reformist kõige enam rahalist kasu saavad. Kuid nii Eesti 200 kui sotsiaaldemokraatide valijate hulgas seda toetust võrreldes vastuseisuga napib. Üldiselt näeme, et reformierakonna valimislubaduste elluviimise nimel on kaks väiksemat koalitsioonipartnerit valmis pigem eirama oma valijate eelistusi," lisas Mölder.
Veel paluti vastajatel öelda, kas nende arvates võidavad maksuküüru kaotamisest kõige enam kõrgema, keskmise või madalama sissetulekuga inimesed. 47 protsendi arvates võidavad kõrgema sissetulekuga, 26 protsendi arvates keskmise sissetulekuga ning kuue protsendi arvates väiksema sissetulekuga isikud. 21 protsenti vastajatest ütles, et „ei oska öelda“.
Norstati küsitlus viidi läbi 5.- 6. maini läbi veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1001 vastajat.
