Konkreetsetest sammudest saab välja tuua Euroopa Komisjoni poolt 6. detsembril 2012 avaldatud tegevuskava maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemise tugevdamiseks, mille tähtsust rõhutas taaskord maksuvolinik Algirdas Šemeta eelmise nädala pressiteade. Et tuua koju kadunud maksutulu, hinnanguliselt 1 triljon eurot, on üheks Euroopa Komisjoni ettepanekuks liikmesriikidele ühtsete maksudest kõrvalehoidumise vastaste reeglite kehtestamine. Komisjon ise on võtnud eesmärgiks veel käesoleval aastal vaadata üle vastavad sätted ema- ja tütarettevõtjate ühist maksusüsteemi, sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude maksustamist ning ühinemise maksustamist käsitlevates direktiivides.
Sarnaselt esitles OECD 12. veebruaril 2013 raportit rahvusvaheliste kontsernide agressiivsest maksuplaneerimisest. Raportis leitakse kokkuvõttes, et rahvusvahelised kontsernid kasutavad seaduslikke meetodeid kasumi maksustamise vältimiseks või maksumäära vähendamiseks, kuid see ei ole õiglane ega sobiv. OECD plaanib suveks välja töötada konkreetsemad ettepanekud olukorra muutmiseks.
Üheks probleemiks, mida nii EL Komisjon kui OECD on välja toonud, on tehingu sisu ja vormi erinevus maksude vältimise eesmärgil. „Sisu üle vormi“ lähenemine on Eesti maksuõiguses juba aastaid reguleeritud maksukorralduse seaduse §-ga 84. Selle üldsätte eesmärgiks on võimaldada „JOKK“ tehingu vaidlustamine, kui selle sisu ei ole kooskõlas sellega, kuidas tehing on vormistatud. See omakorda on väga subjektiivne kriteerium, mis muudab tegutsemise keeruliseks ka korralikele ja ausatele maksumaksjatele, kuna puudub selge arusaam sellest, mis on lubatud. Täpsemad piirid selguvad tihti alles kohtuvaidlustes (nt Riigikohtu lahend 3-3-1-23-09). Näiteks on kohtupraktikas loetud kinketehing tegelikult tööettevõtulepinguks või tehingute ahelas jäetud arvestamata mõned vahepealsed osapooled (äriühingud) ning vaadatud üksnes lõpptulemust, mis saavutati mitme tehingu tulemusena.
Sarnaselt on paljudes maailma riikides, sealhulgas Euroopa Liidu liikmesriikides, kehtestatud oma seadusandlus maksudest kõrvalhoidumise ja maksupettustega võitlemiseks.
Ernst & Young on hiljuti koostanud ülevaateuuringu 24 riigi kuritarvitamise vastastest meetmetest oma maksutulude kaitseks. Vastavate sätete sisu ja ulatus ning rakendamispraktika on väga erinev. Näiteks Austraalias on vastavad reeglid juba aastast 1936 ning läbinud mitmeid uuendusi, et käia kaasas muudatustega majanduskeskkonnas. Samas India jõudis esimese sellelaadse seadusettepanekuni alles 2012. aastal. Maksuhalduril on ka kalduvus selliste reeglite piire testida ning neid võimalikult laiaulatuslikult rakendada.
Pikka aega pigem Ameerika Ühendriikide poolt rakendatud põhimõte sätestada topeltmaksustamise vältimise lepingutes soodustuste piiramine maksudest hoidumise ja maksude vältimise tõkestamiseks on viimasel ajal jõudnud ka mitmete teiste riikide maksulepingutesse. Muuhulgas tuleks ära märkida ka näiteks Eesti poolt sõlmitud topeltmaksustamise vältimisel lepingud Araabia Ühendemiraatidega ja Indiaga, kus on sellised sätted lisatud.
Mitmes riigis toimib nn „asjatundjate komisjon“, kelle eesmärk on kuritarvitamise vastase regulatsiooni rakendamise nõustamine. Ideena tasuks seda Eestis kindlasti kaaluda – rakendamise praktika oleks ilmselt ühtlasem ja suunised võrreldes pikaajaliste kohtuvaidlustega kiiremad tulema.
Maksudest kõrvalehoidumise regulatsioonide ühtlustamise idee on kindlasti positiivne nähtus, kuid kui Euroopa Komisjoni idee tegelikkuseks saab, siis toovad uued reeglid uue ebaselguse nii maksumaksjatele kui ka maksuametnikele ning läheb tõenäoliselt palju aega, enne kui hakkavad ilmuma uued suunised kohtupraktika näol.
