„Erinevate uuringute kohaselt kandub käibemaksu määra langetus hindadesse üle vaid osaliselt ja osa langetusest läheb ka kaupmeeste ja tootjate kasumiteks ehk mõju inflatsioonile jääks oodatust väiksemaks. Seetõttu on käibemaksu langetusega kaasnev eelarve tulu kaotus suurem, kui tarbijate võit madalamatest hindadest,” ütles Võrklaev.
Toiduainete käibemaksumäära on Võrklaeva sõnul teoreetiliselt võimalik alandada, kuid riigi jaoks oleks tegemist väga kuluka meetmega, mis tõenäoliselt ei too kaasa samas ulatuses hinnalangust ega inflatsiooni alanemist. „Meie lähiriikidest näiteks Soome kaalub praegu võimalust hoopis erisust muuta/kaotada ehk hoopis tõsta käibemaksumäära toidule,” lausus Võrklaev.
Ta lisas, et valitsuskoalitsioonil on ülesanne riigieelarve positsiooni parandada, mis tähendab, et just tulu poole suurendamiseks tuleb teha otsuseid, eesmärgiga defitsiiti vähendada ning katta meie suurenenud kaitsekulutusi.
Täiendavate erisuste kehtestamine viiks eelarve veel sügavamasse miinusesse. Seda ei saa me lasta juhtuda ning panustada sellesse tuleb meil kodanikena kõigil,
toonitas Võrklaev.
„Toiduainetööstuse sõnul vedas nende hinnatõusu energiahindade tõus, mis nüüd on oluliselt kukkunud. Seega peaks see mõju avaldama ka toiduainete hindadele,” arvas Võrklaev.
Tulevane valitsuskoalitsioon on otsustanud, et 2024. aasta 1. jaanuaril tõuseb käibemaks 2 protsenti ehk 22 protsendile ja 2025. aasta 1. jaanuaril tõuseb tulumaks kõigil samuti 2 protsenti ehk 22 protsendile.
