Eesti taotlus Euroopa Komisjonile pöördmaksu kehtestamise loa saamiseks põhines olukorra analüüsil, millest nähtus, et vääriskivide sektoris on eeldada maksupettuste kasvu.
Väärismetallide sektorile laienes pöördkäibemaks alates selle aasta juulist ning see vähendas koos tõhusama kontrolliga märkimisväärselt käibemaksupettusi. Kui veel selle aasta veebruaris tagastas riik väärismetalliga seotud äriühingutele kokku 1,65 miljonit eurot, siis juulis oli väärismetallidega tegelevate isikute käibemaksu tagastamine pöördunud tasumise kohustuseks kokku 43 000 euro suuruses summas.
„Sarnast tulemust oodati ka vääriskivide sektoris, kus tegutsevad suuresti samad ettevõtjad. Pöördkäibemaksu kehtestamisel liiguvad pettused ühest sektorist teise. Samuti täheldati vääriskivide sektoris esimesi maksupettuseid, algatati esimene menetlus ja faktid nagu tehingute arv ja riigilt enammakstud maksuna tagasiküsitav summa, näitasid pettuste kasvu,“ selgitas rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla.
Komisjon küll möönis oma otsuses, et Eesti on avastanud ELi liikmesriikidevahelise karussell-pettuse skeemi ja tehingute väärtuste kasvu, kuid see ei ole piisav pöördkäibemaksu rakendamiseks. Selline maksustamise viis on erandlik ja seda saab kohaldada vaid juhul, kui tavapäraste meetmete kasutamine mingis sektoris ei ole maksupettustega võitlemiseks andnud tulemusi.
Tulenevalt Komisjoni 13. oktoobri otsusest Eesti eranditaotlust mitte rahuldada, tunnistas valitsus vääriskivide pöördmaksustamist puudavad käibemaksuseaduse sätted kehtetuks.
