Majutusteenuste käibemaks peaks tulevast aastast tõusma seniselt 9%-lt 14%-le.
"Valitsuse tööplaanis ei ole käibemaksuseaduse muutmist selles küsimuses. Pole korrektne rääkida soodusmäära kadumisest. Majutusteenuse soodusmäär säilib, kuigi senisest väiksemas ulatuses. See on üks väheseid sektoreid, keda sellise meetmega üldse toetatakse," ütles rahandusminister Sven Sester BNS-ile.
"Tänavu kolme esimese kuuga on Eesti majutusasutustes igal kuul ööbinud rohkem inimesi kui ühelgi varasemal aastal. Näiteks märtsis peatus statistikaameti andmetel majutusettevõtetes 212 400 sise- ja välisturisti, mida oli 13% enam kui aasta varem. Sealjuures suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv," lisas Sester.
Madalamat käibemaksumäära kasutavad Sesteri sõnul paljud riigid, mille põhjuseks on konkurents Euroopa turismiteenuste turul. Küsimusele, kas Euroopa Liidus on arutlusel majutusasutuste käibemaksu soodusmäärade üldine kaotamine vastas Sester, et käibemaksuerandite osas on kokkuleppeid oodata ehk mõne aasta pärast.
"Tänavu aprillis avaldas Euroopa Komisjon käibemaksu tegevuskava, millega on kavas käibemaksumäärad üle vaadata. Kindlasti arutame teiste riikide ja Euroopa institutsioonidega ka käibemaksuerandeid, kuid selles Euroopa taseme algatuses on arenguid ja kokkuleppeid oodata kõige varem paari-kolme aastaga," märkis Sester.
Märtsis tegi hotellide ja restoranide liit (EHRL) valitsusele ja riigikogule pöördumise, milles palus lükata järgmisest aastast kavandatav majutusasutuste käibemaksu 50-protsendine tõus edasi aastani 2019. Ettepanekut toetas ka turismifirmade liit.
EHRL-i tegevdirektori Maarika Liivamägi sõnul uusi arenguid käibemaksu soodusmäära vähendamise edasilükkamise osas ei ole. "Sellele kirjale ootame tänaseni reaktsiooni. Märkimisväärse käibemaksu tõusu edasilükkamine aastani 2019 on meie jaoks võtmeküsimus, mis omab sektorile ja konkurentsivõimele olulist mõju. 14-protsendise käibemaksumääraga liiguks Eesti Euroopa majutusteenuste käibemaksu "edetabelis" esimese viie hulka, riikide kõrvale nagu Taani, Suurbritannia, Ungari ja Slovakkia, mis on tuntud kõrge majutusteenuse käibemaksu poolest," ütles ta.
Liivamägi tõi välja, et nende kasuks ei räägi ka fakt, et Riiga ja Vilniusse on rahvusvahelistel hotellikettidel kavas järgneva kahe aasta jooksul ehitada umbes 1000 uut hotellituba. Lisaks on Leedu valitsus teatanud olulistest investeeringutest konverentsiturismi – nimelt valmib 2018. aastaks Vilniuse kesklinna konverentsikeskus 2500-kohalise saaliga.
