Valitsus on otsustanud lähiaastatel mitte edasi tegeleda teemaga, kuidas võiks riik täiendavalt ressursimaksuga maksustada toodetavat põlevkiviõli ehk rakendada põlevkivi riigitulu.
"Põlevkivi riigitulu alternatiivide edasise analüüsimise vajadus otsustatakse pärast põlevkivitööstust käsitlevate strateegiliste arengukavade tulemuste selgumist," märgib rahandusminister Jürgen Ligi eelmisel nädalal saadetud kirjas Viru Keemia Grupi (VKG) juhatuse esimehele Priit Rohumaale ja ettevõtte nõukogu esimehele Toomas Tammele.
Ligi sõnul peab valitsus nendest oluliseks aastateks 2016–2030 koostatava põlevkivi riikliku arengukava ja aastateks 2030–2050 koostatava energiamajanduse riikliku arengukava tulemusi. "Lisaks tuleb võtta arvesse põlevkiviga seotud algatatud uuringuid," kirjutas Ligi. "Peame põlevkivi riigitulu otsustes oluliseks tuginemist põhjalikule analüüsile ning arvestamist maksu stabiilsuse põhimõttega."
Rahandusministeeriumis valmis analüüs riigitulu põhimõtte rakendamisest põlevkiviõli tootmisel ja selle alternatiividest, mille valitsus võttis Ligi sõnul teadmiseks aprillis 2014.–2017. aasta eelarvestrateegia arutamisel. "Nõupidamisel otsustati põlevkivi riigitulu teemaga lähiaastatel mitte edasi tegeleda," märgib Ligi kirjas.
Pärast arengukavade ja uuringute tulemuste selgumist on Ligi sõnul võimalik vajadusel kitsendada põlevkivi riigitulu valikuid ning analüüsida põhjalikumalt maksusüsteemi ülesehitust, optimaalset maksumäära ja võimalust siduda põlevkivi riigitulu teiste energiakandjate – näiteks nafta – maailmaturu hinnaga.
"Põhiseaduses on loetud Eesti loodusvarad rahvuslikuks rikkuseks. Seega tuleb põlevkivist saadavat tulu võimalikult suures mahus jagada Eesti rahvaga ning sellest katta kahjuliku keskkonnamõju minimiseerimise kulud," kirjutab Ligi. "Seni oleme seda ülesannet täitnud keskkonnatasu seaduses kehtestatud süsteemiga."
Seejuures tuleks Ligi sõnul arvestada, et keskkonnatasu suuruse määramine ei ole ühekordne, vaid perioodiline protsess. "Sõltuvalt kiiresti muutuvast majanduskeskkonnast tuleb keskkonnatasu suuruse aluseid hinnata pidevalt," seisab kirjas.
Tänavu esimeses kvartalis esitasid ministeeriumid valitsusele ettepanekud selle kohta, kuidas võiks riik täiendavalt ressursimaksuga maksustada toodetavat põlevkiviõli ehk rakendada põlevkivi riigitulu.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts väljendas oma toetust põlevkivist õli tootmisel riigi omanikutulu kehtestamisele jaanuari lõpul Tallinnas toimunud energeetikakonverentsil. "See tuleb ära teha, siis hakkab ka rahvas aru saama, et teatud osa sellest tulust on võimalik pikaajaliselt reservi võtta," ütles Parts. "Samas on selles asjas erinevad vaated erinevate ministeeriumite vahel ja ka ettevõtjad näevad selles erinevaid huve."
Ülemöödunud aasta märtsis avalikustatud koalitsioonileppe kohaselt pidi Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu koalitsioon kaaluma põlevkiviõli tootmisel põlevkivi riigitulu kogumise rakendamise otstarbekust. Koalitsioonileppe teksti järgi sõltuks põlevkivi riigitulu suurus nafta maailmaturuhinnast ning arvestaks tootjaettevõtte pikaajalisi äririske.
Parts on varem prognoosinud, et arutelu põlevkiviõli riigitulu sisseviimise üle kestab ilmselt mitu aastat ja kui peaks sündima otsus sellist tulu koguma hakata, siis tuleb tulu talletada tulevaste põlvede tarvis riigi reservidesse. Parts ei soovinud prognoosida põlevkiviõli riigitulu suurust, kuid ütles, et selle põhimõte võiks olla sarnane naftariikides naftafirmadelt kogutava tuluga.
Eesti Energia vedelkütuste valdkonna endine juht Harri Mikk on öelnud, et arvestades Eesti Energia plaanitavat põlevkiviõli toodangu kasvu, tuleks Eestis kehtestada põlevkiviõlile naftamaks.
VKG on 2011. aasta suvel keskkonnaminister Keit Pentusele ja Partsile saadetud kirjas märkinud, et põlevkivi maksustamise uue mehhanismi puhul peaks maks olema sõltuvuses toornafta maailmaturuhinnast ja see tuleks kehtestada põlevkivi kütteväärtuse põhiselt. Samas peab VKG põhjendamatuks ning ei toeta põlevkiviõli tootmise täiendavat maksustamist, ettevõtte hinnangul peab plaanitav põlevkivi riigitulu arvestama eksisteerivate keskkonnamaksude ja ressursitasudega.
