Eestis võiks olla ühtne tulumaks nii ettevõtte dividendidelt kui ka investeeringutelt põhivarasse, ütles majandusteadlane ja Eesti Panga nõukogu liige Urmas Varblane ajalehele Postimees.
Säärase maksumuudatuse järel ei viiks välisfirmad Varblase arvates ehk kogu siin teenitud raha välja, kirjutab ajaleht Postimees reedel. Varem Eesti majandusele hoogu andnud ettevõtete investeeringute tulumaksuvabastus on Varblase hinnangul ajale jalgu jäänud.
"Selline majadesse-rajatistesse investeerimise maksuvabastuse loogika soodustab majandust teatud perioodil, kui on vaja teha alginvesteeringuid," ütles Varblane. "1990. aastatel oli see meetod igati asjalik. Praegu räägime aga majanduse liikumisest teadusmahukasse perioodi. Sel perioodil on vaja mõelda, mis on meie põhiline vara, ja see on inimvara."
Praegune süsteem soodustab Varblase sõnul tööstusrevolutsiooniaegset majandust. "Süsteem soodustab seda, et sa paned hirmsa raha masinatesse ja rajatistesse, kus töötaks inimesed, kellel oleks väga madal palk," ütles Varblane. Selle asemel oleks Varblase sõnul mõistlik võtta kasum välja ja palgata selle eest inimesi, mispuhul tuleb praegu maksta ettevõtte tulumaksu.
Swedbanki Eesti üksus maksis Varblase sõnul 2011. aastal 182 miljoni eurosest tegevuskasumist tulumaksu umbes ühe protsendi. "Aga Rootsis makstakse tulumaks kenasti ära," ütles Varblane. Nii aitavad tema sõnul eestlased pangateenuseid kasutades hoida ülal Rootsi kõrget heaolu.
Eesti ettevõtete maksukoormus on viimastel aastatel tõusnud ka juhul, kui sotsiaalmaksu ettevõtete maksukoormuse hulka mitte arvata, ütles audiitorettevõtte Pricewaterhousecoopers Eesti juhi Ago Vilu. Tallinna üheprotsendiline müügimaks kahandas Vilu sõnul ettevõtte uuringus kasutatava näidisettevõtte maksude-eelset kasumit 17 protsenti.
"Eesti maksusüsteemi atraktiivsus on vähenenud," ütles Vilu. "Kümme aastat tagasi olime üsna heal positsioonil, ent ka paljud teised riigid on vahepeal oma makse vähendanud."
Eesti ei ole enam väga soodsa maksukoormusega riik, ütles ka sõltumatu makroanalüütik Maris Lauri, kes on varem töötanud Swedbanki Eesti peaökonomistina. "Meei maksukoormust kergitavad võrreldes teiste riikidega aktsiisid, aga ka näiteks see, et meil on vähe käibemaksuerisusi," ütles Lauri.
Eestis on kerkinud peamised kaudsed maksud ehk aktsiisid ja käibemaks ja samuti ei pea paika väited olematust ettevõtte tulumaksust, märkis Lauri. "Juhul kui omanik tahab võtta ettevõttest raha välja, siis maksustatakse see tulumaksuga," ütles Lauri. "Raha väljavõtmine ettevõttest on tegelikult väga kulukas."
Samal ajal, kui Eesti maksukoormus kasvab, on paljud teised Euroopa riigid seda Lauri sõnul maksukonkurentsi tõttu langetanud ning tekib küsimus, mil määral ja kas Eesti riik saab suurendada üldist maksukoormust ilma konkurentsivõimet kahjustamata.
