„Meil ei tehta suuri operatsioone ega võeta vastu sünnitusi – tervisekeskustes osutatakse teenuseid peamiselt laua taga ja invasiivne ravi piirdub enamasti süstidega. Sellegipoolest on seaduse vaates perearsti külastus potentsiaalselt sama ohtlik kui operatsioon haiglas, millest tulenevalt hinnatakse riskid sama suureks ning seda peegeldavad ka võrdsed kindlustusmakse määrad,“ ütles Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidu juhatuse liige Georg-Marten Lanno.
Ettepanek hinnata riskid ümber
Esmatasandi tervisekeskuste liidu hinnangul on vastutuskindlustus vajalik patsiendiohutuse süsteemi komponent, mis soodustab ravivigadest ja ohujuhtumitest teavitamist ning nende ennetamist, kuid esmatasandi tervisekeskuste spetsiifikat arvestades peaks neile kehtima planeeritavast kümme korda väiksem riskimäär.„Teeme ettepaneku hinnata riskid ümber ja viia vastutuskindlustuse riskimäär esmatasandi teenuse iseloomuga vastavusse, sest tervisekassa kindlustuskulusid valdavas osas ei hüvita ja esmatasandil selleks raha ei ole,“ sõnas Georg-Marten Lanno.„Meile tundub vale, et niigi nappiv raviraha liigub tervishoiust väljapoole kindlustusandja taskusse. Neid vahendeid saaks kasutada teenuse parandamiseks meditsiinilise abi osutamisel. Seaduse praeguse redaktsiooni jõustumisel peaksime kindlasti ümber korraldama kogu oma tegevuse ja kärpima kriitilise tähtsusega kulusid. See ei toeta tervishoiusüsteemi eesmärke ega ole patsiendi huvides,“ lausus Lanno.
1. novembril jõustuva tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse kohaselt tuleb kõigil tervishoiuteenuse osutajatel sõlmida kohustuslik vastutuskindlustuse leping 30 päeva jooksul ehk 1. detsembriks. Praegu on tervisekeskustel sõlmitud vabatahtlikud vastutuskindlustuse poliisid, mida pole enam võimalik pikendada. Kohustuslik vastutuskindlustuse poliis on praegustest vabatahtlikest kindlustuspoliisidest kümme korda kallim.
