Siinkohal võib tekkida küsimus, millised on õigusteaduskonna lõpetajate tööväljavaated.
Advokaadiks saamine eeldab töökogemust õigusvaldkonnas ning vastavate
eksamite tegemist, kuid kindlasti toodab iga lend järelkasvu advokatuuri
praegusele enam kui 750 liikmele.
Tulevastel juristidel ja advokaatidel tasub mõelda praktiseerimisele
õigusvaldkondades, mis seni on olnud väiksema tähelepanu all. Üha
tähtsamaks muutuvad piiriülesed õigusteemad ning rahvusvaheline õigus,
näiteks Euroopa Liidu õigusaktidega seotu. Lisaks on suurenenud
nõustamise vajadus perekonna ja lastega seotud küsimustes, nagu näitab
riigi õigusabi statistika ning advokatuuri ja Lastekaitse Liidu
heategevusprojekti „Hea nõu lastega peredele“ kogemus.
Kui Tallinnas ja suuremates linnades on professionaalse õigusabi saamine
tagatud, siis maakondadesse on juristid ja advokaadid väga teretulnud.
Õigusabi kättesaadavus on kehvem Ida-Virumaal, kuhu advokatuur ja
justiitsministeerium kutsuvad nüüd ühise stipendiumiprogrammiga noori
juriste, aga ka mitmes teises maakonnas. Näiteks Hiiumaal ei ole
endiselt mitte ühtegi tegevadvokaati, kuigi nõudlust õigusabi järele on.
