Advokatuuri esimehe Imbi Jürgeni kinnitusel on kõik ettepanekud apoliitilised ja teostatavad, enamik ka minimaalsete kuludega. "Nende elluviimisel muutuks Eesti paremini valitsetud riigiks, mis täidab hoolsamalt enda kohustusi kodanike, õigusriigi põhimõtte ja rahvusvahelise kogukonna ees," rõhutas Jürgen.
Advokatuuri teatel tuleks tagada advokaadi poole pöördujale konfidentsiaalsus. Kliendi õigus advokaadiga konfidentsiaalselt, riigi sekkumiseta, nõu pidada on õiglase õigusemõistmise alus. Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus on kinnitanud, et Eestis pole advokaadi kutsesaladus seadusega piisavalt kaitstud, eeskätt puudutab see advokaadibüroode kergekäelist läbiotsimist ning materjalide valimatut kaasaviimist jõuorganite poolt.
Lapsi tuleks kohelda toetuste jagamisel võrdselt. Lastele kordades erineva toetuse jagamine nende sünnijärjekorra ja õdede arvu järgi rikub advokatuuri teatel võrdse kohtlemise printsiipi.
Tuleks otsustavalt lõpetada avalikus sektoris vohav mugavussalastamine. Valimatu salastamispraktika õõnestab advokatuuri hinnangul lubamatult võimu teostamise läbipaistvust ja legitiimsust. Võimu teostamise varjamine saab toimuda vaid üksikute, äärmiselt põhjendatud erandite korral. Avaliku teabe seadusesse aastatega järjest lisanduvad ettekäänded salastamiseks on üha suuremas vastuolus seaduse eesmärgiga - tagada avalikkuse tõhus kontroll võimu teostamise üle.
Seadusloomes tuleks lõpetada kaasamise imiteerimine. Partneritelt mahukatele eelnõudele sisendi küsimine 3-5 päevase tähtajaga on tavaline, arvesse võetud ettepanekute osakaal sageli tühine, leiab advokatuur. Kui kaasamist väärtustatakse, tuleb seda teha sisuliselt; muuhulgas vajab kaasamise hea tava vajab täiendamist tähtaegadega ning eelnõusid esitavad asutused tuleb allutada kord aastas sõltumatule kaasamisauditile. Kui kaasamist ei väärustata, tuleb seegi välja öelda ning säästa partnereid pseudotegevusest.
Ettenähtud korras tuleks advokatuuri teatel üle võtta niinimetatud vilepuhujate direktiiv. Arenenud ja avatud ühiskonnas peab inimene julgema puudustele tähelepanu juhtida, kartmata riigi, tööandja või kellegi kolmanda kättemaksu. Eesti on võtnud endale kohustuse direktiiv üle võtta, ettekäänete otsimisele venitamiseks pole moraalset ega juriidilist õigustust.
Advokatuuri teatel tuleks algatada riigireform, alustades konkreetsete eesmärkide ja mõõdikute seadmisest. Järjest pingestuv eelarve- ja tööjõuressurss sunnib avalikku sektorit kokku tõmbama nagunii. Vastutustundlikult juhitud kahanemine põhjustab ühiskonnale vähem raskusi, kui varjatult ja juhitamatult kulgev kokkutõmbumine. Pidev peidetud, väljaütlemata kärpimine ähmastab valitsemise läbipaistvust.
