EAL ja EPFL juhivad tähelepanu sellele, et "digitaalselt kättesaadavaks tegemine", nagu kultuuriministeerium oma avalduses seda nimetas, on autoriõiguse seaduses reguleeritud kui avaldamine, mis on võimalik üksnes autori loal, edastasid liidud.

Ministeeriumi plaani kohaselt tehakse viie aasta jooksul "digitaalselt kättesaadavaks" ehk avaldatakse kümme miljonit ühikut digiteeritud trükipärandit ning ligi kaks miljonit fotot. Digiteerimiskava kohaselt tehakse nii suur töö ära mass- või robotdigiteerimise teel. Liidud nendivad, et kava ei selgita, kuidas tagatakse autori isiklike õiguste järgimine.

Senine avaldamispraktika näitab, et kultuuriministeeriumi haldusalas kuritarvitatakse autoriõiguse seaduse kohaselt mäluasutustele lubatud erandit avaldada üksikteoseid "motiveeritud mahus näituse või kogu tutvustamise eesmärgil", seisab liitude avalduses. Samas annab autoriõiguse seadus avalikule arhiivile, muuseumile või raamatukogule võimaluse kasutada teoseid autori loata ja tasu maksmata. Teine seaduse paragrahv annab selle võimaluse haridus- ja teadusasutustele, peaks ühtlasi tagama autoritele õiglase tasu mingist teisest allikast, kas või näiteks riigieelarvest.

"Kuna ajakirjandust ei tunnustata loomealana võrdväärselt teiste loomealadega, suhtutakse hoolimatult ka ajakirjanike autoriõigustesse. See suhtumine tuli eriti teravalt välja mullu meie ja pressifotograafide ühisest kirjavahetusest kultuuriministeeriumiga fotode autorite õiguste rikkumise üle muis.ee-s," ütles Ajakirjanike Liidu esimees Helle Tiikmaa. Ta lisas, et muuseumide ühisportaalis muis.ee on fotode autorite nimede puudumine pigem reegel.

Eesti Pressifotograafide Liidu esimees Liis Treimann lisas, et ta sai siiski sain meeldiva kogemuse hiljutisel digitaalse "Aasta pressifoto" albumi üleandmisel rahvusraamatukogule, kui selle juures kohe selgitati, missuguseid piiranguid on võimalik raamatu digilevile seada.

Ajakirjanike liit ja ja pressifotograafide liit teatasid, et nad ei mõista, miks peaksid vabakutselised ajakirjanikud ja pressifotograafid erinevalt teistest vabakutselistest loojatest oma teoseid tasuta loovutama, finantseerides sel viisil avalike arhiivide, muuseumide, raamatukogude ning haridus- ja teadusasutuste tegevust. "Milline võiks olla seaduses nimetatud „motiveeritud maht“, selle üle pole Eesti ühiskonnas piisavalt arutletud ja praegu puudub autoriõiguste omanikega selles küsimuses ühiskondlik kokkulepe," seisab liitude avalduses.