„Prokuratuuri tänavuse aasta tööst rääkides tahan ma esile tõsta seda, et noorte õigusrikkujatega tegelemisel on meil tekkinud lahendusekeskne prokuratuur, kes on suureks eeskujuks mitte ainult teistele asutustele Eestis, vaid ka kolleegidele Soomes. Meie paindlikkus ja noore vajadustest lähtumine on kolleegides teisel pool lahte tekitanud huvi meie häid praktikaid üle võtta,“ rääkis justiitsminister Raivo Aeg.
Näiteks tõi minister välja selle, et alaealiste prokurörid on noorte mõjutusvahendina kasutanud töövarjuks olemist ja on olnud juhtumeid, kus oma tegude eest vastutust kandnud noor on menetluse lõpuks teatanud, et tahab tulevikus prokuröriks saada.
Heaks näiteks on ka juhtum, kus ühe noore tõukamine teise poolt lõppes tõukaja jaoks tööga hooldekodus, et mõista oma teo tagajärgi. See on sammuke taastava õiguse suunas, mida justiitsministeerium väga oluliseks peab,
rõhutas minister.
„Kui taastavast õigusest rääkida, siis see, et õigusrikkuja suudaks ennast panna ohvri olukorda ning ohvri meelerahu taastada, on väga oluline. Lääne ringkonnaprokuratuuris on edukalt käimas projekt, kus menetluse lõpetamisel oportuniteedi korras määratakse inimesele kohustus maksta kindel summa sihtotstarbeliselt kasutamiseks üldsuse huvides,“ lausus Aeg.
Taastav õigus on põhimõte, mille järgi toime pandud kuriteo ning määratud kohustuse vahel on seos, lisaks panustab inimene oma kogukonda.
Minister tõi välja ka prokuröride panust seaduseelnõude väljatöötamisel ning koroonaviiruse aegsel töökorraldusel. Samuti rääkis ta Euroopa Prokuratuuri tööle hakkamise hetkeseisust.
