Volinik Liisa Pakosta saatis sotsiaalminister Tanel Kiigele ettepaneku töölepinguseadust muuta nii, et selles ei oleks vanuselist diskrimineerimist.
"Ehkki alaealistele on põllumajandustööd sõnaselgelt lubatud, siis ei tohi näiteks 14-aastane pärast tööle registreerimist järgmised 10 tööpäeva tööd teha. Kümne tööpäevane ooteaeg on mõeldud selleks, et tööinspektor jõuaks töökoha üle kontrollida. Kui mõelda, et maasikate korjamise aega jäävad jaanipäev ja võidupüha, siis tohib alaealine tööle hakata alles 16 päeva pärast, mil hooajatöö võib olla juba lõppenud. Nii tekib olukord, kus noor inimene ei saagi soovitud tööd teha ja ainsaks takistuseks lubatud töö tegemisel on tema vanus," ütles Pakosta.
Selline ooteaeg ja tööinspektori poolne töö ülevaatamise kohustus on seadusesse pandud eesmärgiga kaitsta alaealist. Tööinspektor peab veenduma, et näiteks marjakorjamine on noorele jõukohane ja alles seejärel võib alaealine tööle asuda. Samuti on alaealisel tööle asumiseks vaja lapsevanema luba. Lapsevanem, oma hoolduskohustust täites ja oma last kõige paremini tundes, hindab konkreetse töö jõukohasust ja ohutust.
Kui lapsevanem on täiesti vastutustundetu, siis ei ole see tööõiguse, vaid lastekaitse küsimus,
selgitas ta.
Volinik leiab, et praegune seaduse piirang on ebaproportsionaalne, kuna ei võimalda tegelikkuses noortel suvistel hooajatöödel osaleda. "Noorte tööohutuse paremaks tagamiseks piisaks, kui lapsevanematele on antud selgemad juhised, kuidas töökohti ja oma lapse võimeid hinnata. Näiteks et traktoril sundasendis korje ei ole sobiv, aga traditsiooniline marjade korjamine enamikele terve seljaga noortele sobib," ütles Pakosta.
Volinik rõhutab, et tegemist on laiema kutsevalikute teemaga. Riik suunab hulga ressurssi karjäärinõustamisele, ent pelk teooria noori ei aita. Kui tööampsude tegemine on muudetud alaealistele sisuliselt võimatuks, ei saa noored proovida, millised tööd neid kõige rohkem paeluvad.
