Segaduse põhjustas ametkondade Euroopa Kohtu otsuse tõlgendus, mis puudutas igapäevase ja iganädalase puhkeaja arvestamist.
Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas märkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile saadetud töölepingu seaduse (TLS) muutmise seaduse eelnõu kohta käivas vastuses, et eelnõus pakutud lahendus ei ole piisav võimaldamaks tööandjatele piisavat paindlikkust tööajakavade koostamisel.
Eelnõu kohaselt võib erandina üldpõhimõttele planeerida töötajale lühema puhkeaja (36 tundi) eeldusel, et kahel korral kuus on tagatud puhkeaeg 11+36 tundi. Keskliit teeb ettepaneku täpsustada sõnastust selliselt, et iganädalase puhkeaja pikkus oleks 37 tundi, millele lisandub 11 tundi igapäevast puhkeaega ning summeeritud tööaja arvestuse puhul 25 tundi, millele lisandub 11 tundi igapäevast puhkeaega.
Töö- ja puhkeaja küsimused kerkisid läinud kevadel, mil 2. märtsil langetas Euroopa Kohus otsuse tööaja korraldust reguleeriva direktiivi kohta. Kohus leidis, et igapäevane ja iganädalane puhkeaeg on eraldiseisvad õigused ehk töötaja iganädalasele puhkeajale tuleb juurde arvestada ka igapäevane puhkeaeg.
Direktiivi järgi tähendab igapäevane puhkeaeg vähemalt 11 järjestikust tundi ja iganädalane vähemalt 24 järjestikust tundi ehk kokku on minimaalne puhkeaeg nädalas 35 tundi. Puhkeaja nõudeid kohtu otsus ei muutnud.
Eesti töö- ja puhkeaeg juba vastab Euroopa omale
Eesti töölepingu seadus näeb iganädalaseks puhkeajaks tavatöötajale ette 48 ja summeeritud tööajaga ehk graafikuga töötajale vähemalt 36 tundi nädalas, mida on rohkem direktiivis nõutust.
Keskliidu hinnangul on Eesti on seega sisuliselt puhkeaja miinimumnõuded täitnud, lisades veel ühe puhketunni, ning seda on praktikas ka rakendanud. Lisaks on liidule teadaolevalt mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid võtnud direktiivi üle miinimumina (iganädalane järjestikune puhkeaeg koos igapäevase puhkeajaga on summeeritud arvestuse puhul vähemalt 35 tundi) või planeerivad vastavalt seadust täpsustada.
“Tõenäoliselt kahjustaksid eelnõu muudatused muuhulgas Eesti konkurentsivõimet tööturul Euroopa Liidu siseselt, sest eeldatavasti liiguvad töötajad riiki, mille seadusandlus võimaldab paindlikumat töökorraldust,” selgitas Aas. “Juhime tähelepanu, et Eesti tööturu osapooled – tööandjate ja ametühingute katusorganisatsioonid – ei ole puhkeaja regulatsioonide hüppelist karmistamist varasemalt arutanud ega kokku leppinud. Euroopa Kohtu otsusest tulenev tõlgendus on meie õigusruumile ja tööturule kunstlikult peale surutud ning rikub sotsiaaldialoogi põhimõtteid.”
