Jõks selgitas, et valitseva kohtupraktika kohaselt peab iga piirangu kehtestamiseks olema selge lubav volitusnorm.

Sellist õigusnormi ei ole,

märkis ta. 

Seletuskirjas on valitsus välja toonud, et maskisundust nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (NETS) tõesti otsesõnu ette ei näe. Kaudselt lubab maskisundust üldvolitusnorm, mille kohaselt nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks võib terviseamet haldusaktiga nõuda desinfektsiooni, desinsektsiooni, kahjuritõrje või puhastuse korraldamist. «Lugege, mitu korda tahate, aga maskisundust siit välja ei loe,» põhjendas Jõks. 

Maskisunduse võimaluse puudumist NETS-is põhjendab valitsus sellega, et mais 2020, kui see seadus vastu võeti, siis polnud konkreetse kohustuse või piirangu sätestamine tuleviku määramatuse tõttu võimalik. 

«Kas tõesti 2020. aasta mais, kui NETS-i muudatused vastu võeti, ei teadnud valitsus ja riigikogu, et maski kandmine võiks olla üks abistavatest piirangutest? Kas pärast maikuud ei olnud ka võimalik NETSi täiendada?» küsis Jõks. 

NETS näeb epideemia tõkestamiseks ette lahenduse, kus teatud piirangute kehtestamine on terviseameti ainupädevus ja teatud piiranguid saab kehtestada nii terviseamet kui ka valitsus.

Kuid Jõksi sõnul on piirangud, mida saab kohaldada valitsus, seaduses sõnaselgelt ja ammendavalt loetletud. Nendeks on: sulgeda asutusi ja ettevõtteid, keelata avalike koosolekute pidamine ja avalike ürituste korraldamine ning kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid. «Lugege, mitu korda tahate, aga maskisundust välja ei loe. Ega üldvolitust, mis võimaldaks valitsusel kehtestada muid piiranguid, mida seadus ette ei näe,» lausus Jõks.

Jõks järeldab, et valitsus on seadusega ette nähtud pädevust ületanud. «Haldusmenetluse seaduse kohaselt on tühine haldusakt, mille on andnud organ, kellel puudub selleks pädevus,» põhjendas ta. 

Jõksi sõnul ei ole õigust ka maskisunduse eirajat trahvida või sunnirahaga ähvardada. 

Jõks tõi välja, et sunniraha saaks kohaldada kolmel juhul: isik ei täida valitsuse korralduses ettenähtud nõuet, talle on ettekirjutusega antud tähtaeg selle kohustuse täitmiseks ning ta jätab ettekirjutuses ettenähtud tähtajaks kohustuse täitmata.«Pange see nüüd maskikandmise konteksti ja näete, et see ei toimi,» leiab Jõks. 

NETS näeb ette rahatrahvi nakkushaiguste tõrje nõuete rikkumise eest, kuid eristab nakkushaiguste tõrje ja tõkestamise. Nakkushaiguste tõkestamise nõuete, milleks võiks maskisundust pidada, rikkumise eest NETS rahatrahvi ette ei näe. «Kelle õigusi maskisundus riivab, võib soovi korral pöörduda 30 päeva jooksul halduskohtusse,» selgitas Jõks. 

Endise õiguskantsleri sõnul on niivõrd lihtsas asjas nagu maskikohustuse kehtestamine puudusi rohkem kui kooseluseaduse-teemalisel uudisel kommentaare. «See tekitab kahtluse, kas näiteks muud viiruse piirangud ettevõtetele on õiguspärased,» imestab ta. 

Ta meenutas, et 1994. aastal tunnistas riigikohus põhiseadusega vastuolus olevaks politseiseaduse, mis võimaldas ametnikel seadusliku aluseta rakendada operatiivtehnilisi meetmeid. 

Riigikohus sõnas: «Seda, mida põhiseaduse järgi on õigustatud või kohustatud tegema seadusandja, ei saa edasi delegeerida täitevvõimule, isegi mitte ajutiselt ja kohtuvõimu kontrollivõimaluse tingimusel.»

«Kas oleme tõesti tagasi aastas 1994? Öeldakse, et me väärime oma valitsejaid. Mul on põhiseaduslik õigus uskuda, et väärime paremat valitsemist,» leiab Jõks. 

Oma arutluskäikude lõpetuseks kinnitab Jõks, et muidugi kannab ka tema maski – aga sugugi mitte kohustuse pärast.