Puuetega inimeste sotsiaaltoetust makstakse eelnõu järgi igal kuul keskmise, raske või sügava puudega inimesele puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks. Muudatusettepaneku kohaselt suurendatakse raske ja sügava puudega laste ja tööealiste toetusi ning ühtlustatakse raske ja sügava puudega tööealise toetus kindlale summale. Sellega tagatakse puuetega inimestele oluline lisatoetus igakuises eelarves. Ühtlasi ümardatakse ülespoole keskmise puudega lapse ja tööealise puudetoetus ning vanaduspensioniealiste puudetoetused. Muudatus mõjutab kõiki raske ja sügava puudega lapsi ja tööealisi inimesi.

Seadusemuudatusega on plaanis suurendada raske ja sügava puudega laste toetusi vastavalt 180 eurole ja 270 eurole, mis toob puudega laste peredele igakuise lisatoetuse 18,91 eurot ja 28,36 eurot. Lisaks tõstetakse sügava puudega tööealiste toetust 100 euroni, mis tagab neile 46,3–56,53 lisaeurot kuus. Raske puudega tööealiste toetus ühtlustatakse 50 eurole, võimaldades neile lisatoetust 0,91–15,22 eurot kuus.

Samuti on plaanis järgmisel aastal maksta ühekordset puudetoetust raske ja sügava puudega lastele ja tööealistele, et kompenseerida mootorsõidukimaksuga lisanduvaid kulusid enne puudetoetuste tõusu seaduse jõustumist.

Rahanduskomisjon kiitis heaks ka muudatusettepaneku puude raskusastme ja vähenenud töövõime nõude kaotamiseks abivahendite riigipoolse soodustuse alusena. Muudatuse tulemusel ei ole üheski vanuserühmas enam abivahendi riigipoolse soodustusega saamise aluseks tuvastatud puude raskusaste või töötukassa hinnatud vähenenud töövõime. Soodustuse saamise aluseks on edaspidi inimese tegelik abivahendi vajadus, mille selgitab välja spetsialist, kes abivahendi tõendi väljastab.

Alla 18-aastaste laste puhul tähendab muudatus seda, et kõikidele lastele, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus, hüvitab riik abivahendi piirmääras 90 protsenti. Kõikidele tööealistele, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus, hüvitab riik abivahendi vajaduspõhiselt 40-90 protsendi ulatuses vastavalt abivahendite loetelule.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ütles, et eelnõule laekunud 374 muudatusettepanekut seoti iga muudatusettepanekute esitaja kohta paragrahvide kaupa kokku 33 muudatusettepanekuks ja rahanduskomisjon tegi omalt poolt eelnõus kolm muudatust. 

Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu saadetakse riigikogu täiskogu erakorralistel istungitel teisele ja kolmandale lugemisele 29. juulil. Vastavalt eelnõule on seaduse jõustumine planeeritud järgmise aasta 1. jaanuariks, puuetega inimeste igakuised toetused ja abivahendeid puudutavad sätted jõustuksid tuleva aasta juunis. 

Riigikogu otsustas 15. juulil jätta presidendi poolt välja kuulutamata jäetud mootorsõidukimaksuseaduse muutmata kujul uuesti vastu võtmata ning määras seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 19. juuli.