Järgnevalt vaatame peamisi kavandatavaid muudatusi, mis on maksukohustuslase jaoks eelduslikult kõige tähtsamad.
Registreerimine töötamise registris
Eelnõu kohaselt on kavas muuta maksukorralduse seaduse (MKS) § 251 lg 3 punkti 1 ja § 251 lg 5, et täpsustada, millised isikud tuleb töötamise registris registreerida.
MKS-is puudub siiani mõiste „vabatahtlik töö“ definitsioon. Seetõttu on praktikas kerkinud esile küsimus, milliseid töösuhteid selle all silmas peetakse. Sama mõiste on sisustatud hoopis Eesti vabatahtliku tegevuse arengukavas, mille kohaselt on vabatahtlik tegevus oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata.
Kuna seadusandja eesmärgiks töötamise registreerimise regulatsiooni väljatöötamisel oli see, et registrisse kantaks kõik äriühingu majandushuvides töötavad isikud – sealhulgas need, kes töötavad tasu saamata –, peeti edaspidi paremaks loobuda mitmeid tõlgendamisvõimalusi pakkuva „vabatahtliku töö“ mõiste kasutamisest.
Mõiste sisu viitab heategevuslikule tööle, millel ei ole vahetut kokkupuudet ettevõtja majandushuvide edendamisega. Seadusandja mõttega ei ole niisiis kooskõlas kohustus kanda töötamise registrisse isikuid, kes tegelevad heategevusliku vabatahtliku tööga või näiteks isikuid, keda õppeasutus on suunanud praktikale.
Eeltoodust tulenevalt lisatakse MKS-i täpsustus, mille kohaselt tuleb registrisse kanda tasuta tööd tegev isik, kes teeb tööd äriühingu majanduslikes huvides.
Kavandatavatest muudatustest maksukorralduse seaduses saab põhjalikult lugeda äsja ilmunud ajakirjast Raamatupidamisuudised nr 8, 2016.
