22. augustil esitas Euroopa Komisjon rahvusvahelisele arbitraažile taotluse, millega palus võimalust esitada AS Tallinna Vesi, United Utilities (Tallinn) B.V. ja Eesti Vabariigi vahelises vahekohtumenetluses oma seisukohad vaidluse pooleks mitteoleva isikuna, teatas Tallinna Vesi börsile.

Euroopa Komisjon soovis sekkuda ja esitada oma seisukohad seoses Achmea lahendist tulenevate võimalike mõjudega vahekohtu pädevusele. 2. oktoobril otsustas arbitraažikohus Euroopa Komisjoni taotluse osaliselt rahuldada.

Tänavu märtsis Slovakkia ning Hollandi firma Achmea BV vahelises vaidluses tehtud otsuses selgitas Euroopa Kohus, et EL-i õigusega on vastuolus liikmesriikide vahel sõlmitud rahvusvahelises lepingus sisalduv säte, mille kohaselt ühe liikmesriigi investor võib teises liikmesriigis tehtud investeeringuid puudutavas vaidluses algatada viimase vastu menetluse vahekohtus, mille pädevusega see liikmesriik on kohustunud nõustuma.

Tallinna Vesi, mille omanikfirma United Utilities (Tallinn) B.V. on samuti Hollandis registreeritud, tugineb enda nõudes aga eelkõige just Eesti ja Hollandi vahelisele investeeringute kaitse lepingule.

Tallinna Vee vaidluses lubab arbitraaž Euroopa Komisjonil esitada ühe kirjaliku seisukoha kuni 15 lehel kümne päeva jooksul ehk 12. oktoobriks. Mõlemad vaidluse pooled võivad esitada oma seisukohad Euroopa Komisjoni seisukohale 26. oktoobriks. Vahekohus jättis aga rahuldamata Euroopa Komisjoni taotluse tutvuda arbitraaži materjalidega ja osaleda arbitraaži istungil, kuna istungeid ei ole määratud ning need pole ettenähtavad. Rahvusvahelise arbitraaži lahendi tegemise aega ei ole kindlaks määratud.

5. oktoobril tegi Tallinna halduskohus määruse, mille kohaselt teeb kohus 19. novembril avalikult teatavaks otsuse AS Tallinna Vesi ja konkurentsiameti vahelises vaidluses. Haldusasi puudutab AS Tallinna Vesi kaebust konkurentsiameti vastu saamata jäänud tariifitulu hüvitamiseks, samuti kaebusi AS Tallinna Vesi 2013-2017 veeteenuse hindade kooskõlastamise taotluste läbivaatamata jätmise vaidlustamiseks.

AS Tallinna Vesi ootab jätkuvalt otsust rahvusvahelisest vahekohtust seoses Eesti ja Hollandi vahel sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu võimaliku rikkumisega.

Riigikohtu halduskolleegium jättis detsembris olulises osas rahuldamata AS Tallinna Vesi kaebuse konkurentsiameti vastu ning otsustas, et konkurentsiamet ei pea järgima vee-ettevõtja ja Tallinna linna vahel erastamisel sõlmitud kokkulepet veeteenuse hindade kohta.

Samuti ei võimalda muudetud seadus enam hinna kindlaksmääramisel lähtuda linna kasutatud metoodikast. Seetõttu ei saanud konkurentsiamet AS Tallinna Vesi hinnataotlust kooskõlastada ja õigustatud oli vee-ettevõtjale ettekirjutuse tegemine hinna seadusega kooskõlla viimiseks, ehk langetamiseks.

Konkurentsiameti hinnangul on tarbijatel võimalik kohtuotsuse järgselt nõuda Tallinna Vesi AS-ilt kokku mitukümmend miljonit eurot hüvitist, aastate jooksul liialt kõrge veetariifi maksmise eest.